...............................13 KOKKUVÕTE................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................... 14 3 SISSEJUHATUS Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskompoendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse ja suruõhu rõhu reguleerimine ning muude juhtimisoperatsioonide tätmine pneumosüsteemides Üks pneumaatilisi juhtimiskomponentide liike on pneumojaotid. Penumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes. Antud töös tutvustatakse pneumojaotite asendeid ja tingmärke. Kuidas on võimalik antud jaoteid juhtida ning milline on nende ehitus. Samuti vooluväärtustest,
moodustavadki ventilatsioonisüsteemi. 5 Joonisel 2 paremal võime näha sissepuhkeventilaatoriga koos toimivaid süsteeme, kuhu sissepuhkeventilaatori ajam saab ja annab juhtimiseks vajalikke signaale. Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust, mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust. Välisõhu klapi ajamile läheb signaal normaal ja avariiseisust seisusest. VAK juhtimissignaalide osa, MMO kaabliga VAK osa on otseses ühenduses teiste ajamite juhtimisega, NOMAK kaabliga osa on ühenduses alakeskus ehk kontrolleriga mis juhib kogu ventilatsioonisüsteemi. Skeemi vasakul poolel on näidatud sissepuhke ventilaatori 306SP juhtimisahel koos juhtimiskilbi SC 08-ga. Ventilaatori ajam on 3 faasiline ja reveseeritav, võimsusega 2,2kW. Selle ajami põhiline ülesanne on puhuda õhku pidevalt sisse. Perioodiliselt toimub ajami
Juhendaja Tartu 2013 SISSEJUHATUS Selleks, et suruõhu abil teha meile vajalikke operatsioone on vaja täitureid, mille abil muudetakse elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline energia valmistustööks kasuta- tava masina mehhaaniliseks liikumiseks (füüsikaliseks tööks). Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon · Pneumojaotid ehk suunaventiilid · Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid · Tagasilöögiklapid · Taimerid · Rõhutundlikud elemendid · Sammjuhtimismoodulid
Reguleerimisreostaadi liugurit nihutatakse väikese täiendava mootoriga TM, mida ergutatakse püsivmagnetitega. Selle mootori ankur on ühendatud elektrilise võimendi väljundklemmidega. Signalisaatorina kasut potentsiomeetrit R 1, mis on lülitatud muutumatu pingega vooluallika klemmidele.Reguleeritava parameetri mõõtmiseks kasutatakse potentsiomeetrit R2, mis on ühendatud reuleeritava generaatori harjadega. Võrdlevaks elemendiks ja juhtimissignaalide anduriks on takistus R, mis on lülitatud signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri liugurite vahele. Pingelangu sellel takistusel kasutatakse t'iendava mootori töö juhtimiseks. Seades generaatori ergutusringi regulaatori reostaadi vastava seadme abil nõutavale reziimile, lülitatakse süsteem tööle. Koormuse suurenemisest tingitud generaatori pinge langemisel tekib võrdleva elemendi ahelas pinge deltaU, mis on võrdne signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri pinge vahega
internet ja telefon. See on standardi täiendus uute tehnoloogiate kasutamiseks. Esimesed uuele standardile vastavad tooted peaks välja tulema 2007.a. keskel CATiq tugevused: · Väga hea helikvaliteet · Uued muusika ja heli rakendused · Lairibaühendused ja Interneti rakendused · Ühilduvus · Isehäälestus · Energiasäästlikkus 22.Signaalimisvõrk SS7 Ühenduste loomiseks ja juhtimiseks telefonivõrkudes kasutatakse mitmeid juhtimissignaale. Juhtimissignaalide ühilduvuse tagamiseks kasutatakse ühiskanaliga signaalimissüsteemi 7 (Common Channel Signaling System 7 , CCS7), mida nimetatakse ka SS7 võrguks (Signaling System 7 , SS7). SSX infrastruktuuri loomine võimaldas telekommunikatsiooniettevõtetel parandada klientide teeninduse kvaliteeti. SSX tähistab üldiselt erinevaid spetsifikatsioone SS4, SS5, SS6 ja SS7. Nendest tänaseks kasutusse on jäänud vaid viimane, SS7. Erinevalt varasematest signaalimissüsteemidest, milledes
internet ja telefon. See on standardi täiendus uute tehnoloogiate kasutamiseks. Esimesed uuele standardile vastavad tooted peaks välja tulema 2007.a. keskel CATiq tugevused: · Väga hea helikvaliteet · Uued muusika ja heli rakendused · Lairibaühendused ja Interneti rakendused · Ühilduvus · Isehäälestus · Energiasäästlikkus 22.Signaalimisvõrk SS7 Ühenduste loomiseks ja juhtimiseks telefonivõrkudes kasutatakse mitmeid juhtimissignaale. Juhtimissignaalide ühilduvuse tagamiseks kasutatakse ühiskanaliga signaalimissüsteemi 7 (Common Channel Signaling System 7 , CCS7), mida nimetatakse ka SS7 võrguks (Signaling System 7 , SS7). SSX infrastruktuuri loomine võimaldas telekommunikatsiooniettevõtetel parandada klientide teeninduse kvaliteeti. SSX tähistab üldiselt erinevaid spetsifikatsioone SS4, SS5, SS6 ja SS7. Nendest tänaseks kasutusse on jäänud vaid viimane, SS7. Erinevalt varasematest signaalimissüsteemidest, milledes
käsuvõtu järel +1 ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU-Arithmetical and Logical Unit) ja hulga siseregistreid, samuti veel juhtmestikke (siine) andmete, aadresside ja juhtimissignaalide teisaldamiseks plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne. Juhtimisseade juhib ja koordineerib ALU ja sisemiste registrite tööd arvutikäsu täitmise käigus. Sisemine registerplokk toimib mikroprotsessori sisemäluna, sest ta on peamiselt kasutusel andmete ja käskude ajutiseks säilitamiseks. Käskude täitmine
seisundeid kahendsüsteemi sümbolitega ,,1" ja ,,0". Elektriajamite juhtimisskeemides on leidnud kõige rohkem kasutamist diskreetse toimega kontaktivabad loogikaelemendid. Nende baasil koostatakse juhtimisskeemi loogikaosa, kus sõltuvalt signaalidest elementide sisendeil tekivad nende ja samuti skeemi väljunditel signaalid ,,1" või ,,0". Need signaalid võimendatakse ning nad juhivad täiturelemente (kontaktorid, kontaktivabad türistorkommutaatorid, elektromagnetid jne). Juhtimissignaalide kogumit, mis on vajalik kontaktivabadest loogikaelementidest, käsklus- ja täituraparaatidest koosneva skeemi toimimiseks, saab kirjeldada loogikaalgebra valemitega. Need valemid kirjeldavad kõiki süsteemi elementide vahelisi seoseid ja sõltuvusi sõltumatute muutujate ja nende funktsioonide näol, millistel võivad olla väärtused ,,1" või ,,0". Loogikaelemendid kui elementaarseid loogikafunktsioone realiseerivad seadmed võivad samuti olla tähistatult loogikaalgebra sümbolitega.
200 425 448 250 2005 2337 Tabel 3. FESTO silindrite "surnud ruumala" leidmine. Märkus: 1000cm3 = 1dm3 Sele 60 Silindri tööks vajaliku õhu kulu leidmine 56 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid 6.1 Sissejuhatus Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, millede ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimis-operatsioonide täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes.
200 425 448 250 2005 2337 Tabel 3. FESTO silindrite “surnud ruumala” leidmine. Märkus: 1000cm3 = 1dm3 Sele 60 – Silindri tööks vajaliku õhu kulu leidmine 56 6 Pneumaatilised juhtimiskomponendid 6.1 Sissejuhatus Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, millede ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimis-operatsioonide täitmine pneumosüsteemides. Juhtimiskomponendid on: 1. Pneumojaotid ehk suunaventiilid 2. Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid 3. Reduktsiooniklapid 4. Sulgurklapid 5. Taimerid 6. Rõhutundlikud elemendid 7. Sammjuhtimismoodulid 8. jne. 6.2 Pneumojaotid ehk suunaventiilid Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda pneumotorustikes.
tavapärasest erinev siirdekoha aadress. 8 2.1. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU- Arithmetical and Logical Unit) ja hulga siseregistreid, samuti veel juhtmestikke (siine) andmete, aadresside ja juhtimissignaalide teisaldamiseks plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi ja loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne. Juhtimisseade juhib ja koordineerib ALU ja sisemiste registrite tööd arvutikäsu täitmise käigus. Sisemine registerplokk toimib mikroprotsessori sisemäluna, sest ta on peamiselt kasutusel andmete ja käskude ajutiseks säilitamiseks.
annaabi.ee 
