(Vikipeedia, 2014) Küberneetika väljakujunemine algas alles pärast Teist maailmasõda. Küberneetika sünniga seostatakse 1948. aastat, mil ilmus Norbert Wieneri raamat ,,Küberneetika ehk juhtimine ja side loomas ning masinas''. Selles töös näitas silmapaistev ameerika matemaatik esimesena täpselt üldise juhtimisteooria loomise teed ja pani aluse erinevate süsteemide juhtimise ning side probleemide uurimismeetodite ühtsusele. Vahetu tõuke juhtimisprobleemide intensiivseks uurimiseks andsid konkreetsed praktilised ülesanded, nagu arvutite loomine ja kasutamine, kasuliku signaali eraldamine temaga kaasnevast mürast, mõningad neurofüsioloogia ülesanded jne. Mitmed eelnevalt uuritud teaduslikud suunad on nüüdseks moodustanud küberneetika põhituuma ning olnud arengul tõukavaks jõuks. Ligi 120 aastat on tegeldud reguleerimisteooria ja tagasisidestatud süsteemide teooriaga (Maxwell, Võsnegradski). Üle 60
koos tagasisidega koolitajalt. Videotreeningu korral tegevused salvestatakse ning analüüsitakse kindlate põhimõtete alusel Töötuba (workshop) Töötuba on meetod, mille korral praktiline tegevus ja teooria toimuvad paralleelselt. Töötoas osalejad valmistavad midagi või arutlevad etteantud teema üle koos koolitajaga, vastavalt tema poolt etapiviisiliselt antud juhistele. Tõhusa töötoa tulemus on üks ühele igapäevases töös rakendatav; kasutatakse sageli juhtimisprobleemide lahendamiseks (nt kuidas aega paremini planeerida) Rollimäng (s.h simulatsioon) Rollimängu eesmärgiks on aidata osalejal mõista probleemi kellegi teise vaatenurgast, valmistades teda ette samalaadseks olukorraks igapäevases elus. Näiteks läbirääkimiste koolituse puhul võimalus olla vastaspoole rollis. Simulatsioon on olukorra modelleerimine arvuti abil Juhtumi analüüs Juhtum on konkreetses ajas ja ruumis aset leidnud sündmuse kirjeldus, mida õppimise eesmärgil käsitletakse
äärmuslikud piirväärtused) •kui testimise tulemused ei rahulda, pöördutakse tagasi mudeli valiku juurde •mudeli rakendamine ehk kasutamine probleemi analüüsimiseks Kasutamine on odavam ja ohutum kui eksperimendid reaalsete süsteemidega (ei pea katkestama tegelikku tööprotsessi) •Näitavad tagajärgi, kui muuta mõnd sisendi parameetrit (näiteks kuidas muutub tulu, kui laokulud suurenevad 3%) •On spetsiaalselt loodud juhtimisprobleemide lahendamiseks ja seetõttu küllaltki sõbralikud kasutaja suhtes •Võimaldavad probleemi analüüsida, tehes seda samm-sammult ja süstemaatiliselt •Nõuavad probleemi täpset piiritlemist ning eesmärkide seadmist •Hoiavad kokku otsustamisaega, raha •Võimalik kasutada töötajate väljaõppeks Puudused: Mudel võib osutuda liiga kulukaks ning tema väljatöötamine ja kontrollimine võtab liiga palju aega.
poolt: mõtteline ja füüsikaline, kus mõlemad mõjutavad seda, milleks teadmine kujuneb, samaaegselt mõjutades teineteist. Põhimõtteks on siinjuures, et inimene on ratsionaalne olend. 4 1. TEADUSTÖÖ ALUSED Uurimistööst tulenevad edumeelsetel teadmistel põhinevad süstemaatilised protseduurid ja lähenemised täidavad ühtlasi korrapärase ja süstemaatilise protseduuri aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus,
Sageli pole aga juhid piisavalt kompetentsed keerulisi arvutiprogramme haldama ega nende abil saadud tulemustele hinnangut andma. Seetõttu valitseb organisatsioone oht, et kvantitatiivsete uuringute tulemustest tehakse põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi, seejuures nende sisu tegelikult mõistmata. Küsimus pole seejuures mitte selles, et matemaatiline lähenemisviis pole usaldatav ja ei aita juhtimisprobleeme lahendada, vaid selles, et matemaatika etendab juhtimisprobleemide analüüsimisel ja lahenduste leidmisel üksnes vahendi rolli teiste vahendite hulgas. Juhi tegevuses, sh eelkõige strateegilises juhtimises, on palju niisugust, mida ei suuda juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ega infosüsteemidega juhtimine täies mahus katta. Seepärast on matemaatilistest meetoditest juhtimisel küll abi, kuid ainult nendega piirduda ei saa. 2.4.4. Kaasaegsed ja postmodernistlikud juhtimisteooriad73
antud klassiga hädas, peame ikkagi pakkuma varajast kolleegituge). Tüüpiline – häiriv - Mis meie klassis selles teekonna etapis hästi toimib? – takistus hädasolevate õpetajate toetamisel on tavaarusaam, et märkimisväärsete oh- jamis- ja juhtimisprobleemide tunnistamine konkreetse klassi puhul on nõrkuse tunnus. - Miks need aspektid teie arvates meie klassis hästi toimivad? Negatiivseid ja ennasthävitavaid hoiakuid võivad aidata vähendada mittehinnanguline - Mis ei toimi hästi? kollegiaalne lähenemine ja konstruktiivne toetuse pakkumine. Loomulikult kujuneb
annaabi.ee 
