täiendusi või mitte. Selline mõtteviis turundustegevuse juhtimisel aitab vältida olukorda, kus tegevusaasta lõpus vaatame, mida tegime, ja peame tõdema, et oleks me poole aasta möödudes oma tegevuskava üle vaadanud, oleks me suutnud ära hoidnud teise poolaasta languse, mis tekkis muutunud turuolukorrast. Tänapäeval vaadeldakse turundust põhiliselt kahes aspektis: filosoofiana ja juhtimise funktsioonina. Turunduses võib eristada mitu erinevat juhtimiskontseptsiooni, millest organisatsioonid lähtuvad. Eelpool said ära nimetatud juhtimiskontseptsioonid, mis järgivad mõnes mõttes ka turunduse ajaloolist arengut. Tänapäeval kasutatakse järjest enam organisatsioonide juhtimisel strateegiaid. Strateegia mõiste on muutunud üsna populaarseks. Organisatsiooni strateegiat võib määratleda mitmeti. Leiman, Oja ja Terk määratlevad organisatsiooni strateegiat järgmiselt: "...strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja
1. tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toime tulemiseks 2. töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Töötajaid tuleb hoolega valida 3. töötajaid tuleb hästi treenida ning nendega koostööd teha, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4. töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust 3. Douglas McGregor eristas 2 juhtimiskontseptsiooni, (teooriad X ja Y). Mis olid 2 kontseptsiooni põhiomadused? ´ Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja aktiivseteks. X teooria Y teooria
· kontrollimise aeg; · hävitamisega seotud kulud (suurendavad tootmiskulusid). Üldise keskkonnateadlikkuse tõusu ja keskkonnaorientatsiooniga · seisakuaeg (tootmisprotsessist tingitud vm seisakud); juhtimiskontseptsiooni (green management) leviku taustal muutub jäätmete · ladudes (tooraine-, pooltoodete- või valmistoodangu) hoidmise aeg. probleemistik ettevõtetele üha olulisemaks ning on kaasajal sageli tähtsaimaks konkurentsieelise väljakujundamise komponendiks. Ettevõtluse alused - A
allkulude tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama vähendades logistika tõhusust tervikuna. Ühesõnaga kõik üksused võivad olla oma ala tegijad ja häid otsuseid teha, aga kui organisatsioonis tervikuna ei ole koostööd, siis asjad ei toimi (nt oma ala prfod jalgpallurid vudivad platsil ringi. Kõik oskavad mängida, aga ikkagi kaotavad, sest neil pole koostööd). Kõik need 3 põhimõtet üheskoos moodustavad logistika integreeritud juhtimiskontseptsiooni. 3. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine Logistika väärtus Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsioonis pakutava kauba eest maksma. Väärtust kliendi jaoks määratletakse tavaliselt kasulikkusega. Kasulikkuse loomine = väärtus (ehk siis nad on sünonüümid, kui üks neist eksamil on, siis teate, millest jutt). 4 tüüpi kasulikkust: 1) Vormiline kasulikkus. Tuleneb toote/teenuse loomisprotsessist või selle
koordineeritud ja sünkroniseeritud nõuete, reeglite ja tegevuste süsteemina, mille peaeesmärgid on õigel ajal ja õiges kohas tootmisplaani materjalivajaduste rahuldamine, tootmistsükli ajakulu vähendamine, logistiliste operatsioonidega seotud kogukulude vähendamine, varude minimeerimine. Põhimõtteliselt on MRP–I arvuti juhitav tootmis- ja laokontrolli süsteem, mis hõlmab arvuti- ja infosüsteemi ning juhtimiskontseptsiooni. Tänapäeva arvutitehnoloogia rakendamine võimaldab omavahel integreerida kõik tootmise allstruktuurid üheks terviksüsteemiks, samuti vastavalt vajadusele operatiivselt korrigeerida nii plaane kui ka operatsioone kõikides tootmise allstruktuurides. Tootmiseks vajalike materjalide (tootekomponentide) andmebaas sisaldab tooraine ja pooltoodete kõiki parameetreid ning kulunorme ühe tooteühiku kohta ja materjalide kohaletoimetamise tingimusi.
tellimine (outsourcing) viimase paarikümne aasta jooksul. Termin outsourcing on tuletatud inglis- keelsete sõnade out (väline) ja source (allikas) kombinatsioonist, andes otsetõlkes eestikeelseks vasteks “väline allikas”. Kõnealune termin tähendab juhtimiskontseptsiooni, mis lubab delegeerida ettevõttevälisele operaatorile operatiivvastutuse selliste protsesside või teenuste eest, mida varem on traditsiooniliselt teinud ettevõte ise. Teisisõnu tähendab väljasttellimine traditsiooniliselt ettevõtte enda tegevuse või funktsiooni täita andmist lepingulisele tootjale või kolmanda osalise teenuse-
annaabi.ee 
