Kontserdi arvustus Käisin ansambel Vallatud Vestid kontserttuuril ''Vallatud Vestern" 06.08.2015 Pärnu Vallikäärus. Esinesid Jalmar Vabarna, Tanel Padar, Ott Lepland ja neljas otsitud vest Karl- Erik Taukar. Vallatud Vestid on muusikaline kooslus, mille juhtfiguurideks on Ott Lepland, Tanel Padar ja Jalmar Vabarna. Lisaks kuuluvad ansambli koosseisu Danel Pandre (basskitarr), Kaspar Kalluste(trummid) ja 2013. aasta lõpus liitunud Tarvi Kull(klahvpillid). Nad on tegevad aastat 2013 ning muusikastiilid on pop,rokk- ja folkmuusika. Vallatutel Vestidel on seljataga neli kontserdisarja. Neist esimene toimus 2013. aasta märtsis ja kandis nime "Lugusid naistest". Kui esimene seisnes naistepäevakontsertides, siis sama
pärast pole meil tänapäevalgi ilmselt tarvis muretseda, kuniks aga tegijaid on. Kirjanduse poole pealt viljeleti rahvusromantilist isamaalüürikat, mis esialgu proosa tahaplaanile surus, ent peatselt hakkasid ilmavalgust nägema erinevad jutustused, nt Eduard Bornhöhe (,,Tasuja"). See pani aluse XIX sajandi lõpul ülemineku poeesialt proosale ning teosed muutusid romantilisest realistlikumaks. Murranfuks eesti kirjandusmaastikul sai 1905.aasta, mil loodi rühmitus Noor-Eesti, mille juhtfiguurideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Jah, murrang- rühiti jõudasti edasi eestluse poole. Nende lipukiri ,,Olegem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" kehtib ju ka tänapäevalgi, mil olud ning eesmärgid on küll teised, ent suund üldjoontes selle lause järgi ju sama. Muusika suureks edendajaks kujunes koorilaul, mis praegusel ajal eestlaste jaoks pea et sama tähtis on, kui tol ajal. Koorilaulude loomist soodustasid laulupeod ning massiline laulukooride asutamine
Kaarel Ird juhtis teatrit 1956-1985. Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri
Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. Muudeti 1920.a. parteiks ja nüüd lõpetasid tegevuse nii Eesti Maarahva Liit (Maaliit) kui ka Eestimaa Talurahva Liit. Sündinud oli üleeestiline põllumeeste erakond. Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (ESDTP) 17
Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. Muudeti 1920.a. parteiks ja nüüd lõpetasid tegevuse nii Eesti Maarahva Liit (Maaliit) kui ka Eestimaa Talurahva Liit. Sündinud oli üleeestiline põllumeeste erakond. Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (ESDTP) 17
majesteedi opositsiooniks. Teised parteid otseseid nimetui ei kandnud, kuid nende osa paarlamendist oli väike ja ei mänginud pol otsustes erilist rolli . Parlamendi valitsuse ja opositsiooni saadikute jagamine hierarhiasse. Eespinkidel istujad, kes istuvad peaminstri kõnelemiskohale lähedal ja tagapinklased. Eespinkides istuvad kahe suurema partei eliidi esindajad, keda peetakse antud hetkel selle pol partei juhtfiguurideks ja kellel on õigus partei nimel sõna võtta. Esinevad kas siis valitsuse nimel või opositsiooni nimel . Tagapinklaste hulka kuuluvad eelkõigenoored saadikud ( noored oma karjääriredeli paiknemise järgi, neil on õigus karjuda toetuskarjumist kui esineja esineb või takistada vastaspoole esindajat. Neil endil pole sõnaõigust. Õigus teha mõttestamata häält. Teise osa tagapinklastest moodustavad parteikarjääris oma kõrghetke läbinud ministrid , kes on kaotanud peaministri soosingu
Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 1970ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. Aastatel 19851990 juhtis teatrit AgoEndrik Kerge. Jaan Tätte (sündis 24. märtsil 1964 Viljandis) näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha.
annaabi.ee 
