lähenemine). Praktiliselt jaotati 5-ks rühmaks. o Teadus tehnika PASCAL o Modelleerimiskeeled MODULA o Majndusinfo COBOL o Nimistutöötlus LISP o Universaalkeeled PL/1 6. Mis on makro(MS Office) - Makro on tööriist toimingute automatiseerimiseks ja funktsionaalsuse lisamiseks vormidele, aruannetele ja juhtelementidele. Näiteks vormile nupu lisamisel seostatakse nupu sündmus Klõpsamisel makroga ja makro sisaldab käske, mille täitmist nupu igal klõpsamisel te soovite.
Vaadake suurelt kõike ekraanil olevat ja soovitu leidmiseks libistage edasi või tagasi. · Tõmmake vasakult ekraani keskkoha poole, et hiljuti kasutatud rakendusi kiirelt vahetada. · Tõmmake paremalt ekraani keskkoha poole, et naasta avakuvale ja muudele sageli kasutatavatele toimingutele, näiteks otsing, ühiskasutamine ja sätete muutmine. · Tõmmake altpoolt ekraani keskkoha poole, et pääseda juurde kasutatava rakenduse juhtelementidele. Võib seda kõike hõlpsalt ka hiirega teha. 2 UUENDUSTE ÜLEVAADE Arvuti käivitamisel näete esimesena erksat ja kaunist alguskuva. Iga paani alguskuva on ühendatud inimese, rakenduse, veebisaidi, esitusloendi või muuga, mis on teie jaoks oluline. Paanidel näete uusimat teavet ja püsite alati toimuvaga kursis. Ühe pilguga näete fotot, millele lisati äsja teie silt, homset ilma ja sõnumeid sõpradelt. 2.1 Windowsi pisiasjad
lõpmata palju lahendeid. Kolmandas etapis leitakse antud süsteemi lahendid, kui süsteem osutus lahenduvaks. Lahendite leidmiseks kirjutatakse välja esimeses etapis saadud teisendatud maatriksile vastav võrrandisüsteem. a) ühe lahendi korral leitakse tundmatute arvulised väärtused alustades alumisest reast ja liikudes rida realt ülespoole. b) Juhul k < n jäetakse igas võrrandis vasakule poole ridade juhtelementidele vastavad k tundmatut (nn sõltuvad tundmatud), ülejäänud r = n - k tundmatut (nn vabu tundmatuid) sisaldavad liidetavad kantakse võrrandi paremale poole; võrrandite paremal pooltel olevatele vabadele tundmatutele omistatakse vastavalt väärtused C1,C2, ...,Cr; alustades taas alumisest reast ja liikudes rida realt ülespoole, avaldatakse iga sõltuv muutuja suuruste C1,C2, ...,Cr kaudu;
Gaussi meetodi sisu: Olgu meil tarvis lahendada süsteemi Selle süsteemi laiendatud maatriks on 1) Viime LVSi laiendatud maatriks ekvivalentsele treppkujule. 2) Kontrollime astakutingimust (et laiendatud maatriksi astak sama, mis on maatriksi astak). Kui see pole täidetud, siis süsteem pole lahenduv. Edasi teeme ainult kooskõlalise süsteemi korral 3) Kui LVSi astak on väiksem tundmatute arvust, siis valime juhttundmatud (vastavad treppmaatriksi juhtelementidele). Ülejäänud on vabad tundmatud, anname neile väärtusteks konstandid C1, C2,... 4) Avaldame juhttundmatud vabaliikmete ja vabade tundmatute kaudu. 5) Kirjutame välja lahend. Näide. Lahendada võrrandisüsteem Selle LVSi laiendatud maatriksiks on Teisendame selle treppkujule Teisendame treppmaatriksi juhtelementidele vastavates veergudes ülejäänud elemendid nullideks. Vastav võrrandisüsteem on Avaldame juhttundmatud
nullid ja viimane element (vaba liige) on nullist erinev, siis süsteemil (1) puudub lahend; 40. kui leidub ridu, milles ei ole veel juhtelementi valitud ja mille n 1 esimese elemendi hulgas on nullist erinevaid elemente, siis valida nende hulgast uus juhtelement ( soovitavalt 1 või -1) ja jätkata algoritmi täitmist punktist 3; 41. kirjutada välja saadud maatriksile vastav LVS ja avaldada juhtelementidele vastavat tundmatud; 42. vormistada süsteemi üldlahend (kui see leidub), baaslahend (kui see leidub) ja erilahend (kui see leidub). Kui maatriksitele A ja B vastavad lineaarvõrrandite süstemid omavad ühesuguseid lahendeid, siis tähistatakse seda kujul A ~ B . Ülesannete lahendamisel kirjutatakse laiendatud maatriksite juurde nendega sooritatavad ridade elementaarteisendused. Näide3: x1 - 2 x 2 - 3x3 = -12
kui teisenduste tulemusena on tekkinud rida, mille n 1 esimest elementi on nullid ja viimane element (vaba liige) on nullist erinev, siis süsteemil (1) puudub lahend; 5. kui leidub ridu, milles ei ole veel juhtelementi valitud ja mille n 1 esimese elemendi hulgas on nullist erinevaid elemente, siis valida nende hulgast uus juhtelement ( soovitavalt 1 või -1) ja jätkata algoritmi täitmist punktist 3; 6. kirjutada välja saadud maatriksile vastav LVS ja avaldada juhtelementidele vastavat tundmatud; 7. vormistada süsteemi üldlahend (kui see leidub), baaslahend (kui see leidub) ja erilahend (kui see leidub). Kui maatriksitele A ja B vastavad lineaarvõrrandite süstemid omavad ühesuguseid lahendeid, siis tähistatakse seda kujul A ~ B . Ülesannete lahendamisel kirjutatakse laiendatud maatriksite juurde nendega sooritatavad ridade elementaarteisendused. Näide3: x1 - 2 x 2 - 3 x3 = -12
Süsteemianalüüsi areng peale II MS aitas kaasa süsteemkäsitluse arengule. John von Neumann ja Oskar Morgenstern arendasid mänguteooria, mis võimaldas näha ühiseid struktuure suures hulgas sotsiaalsetes ja majanduslikes situatsioonides. Norbert Wiener määratles uudsel viisil informatsiooni rolli loomulikes ja tehissüsteemides. Ta näitas et paljud süsteemid pole mõjutatud vaid mehaaniliste jõudude poolt, vaid informatsiooni mõjust (tagasisidest) süsteemi juhtelementidele. Claude Shannoni informatsiooniteooria, avaldati kahes artiklis ja 1949a raamatuna, mille Shannon kirjutas koos Warren Weaveriga. See käsitle informatsiooni edastamise tehnilist efektiivsust. SÜNDMUSED 1948a Londoni Kuninglik Ühing Scientific Information Conference (Teadusliku Informatsiooni Konverents). Konverentsi põhiteemaks oli infoteenused teadustöö tõhustamiseks. 1958a International Conference on Scientific Information (Rahvusvaheline Teadusliku Informatsiooni Konverents)
annaabi.ee 
