pidurdusjõudu, hoides ratta libisemisest ratta 10...20%- lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline haardejõud on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema Blokeerunud ratastega libisev auto ei ole aga juhitav olenemata juhtrataste asendist, säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti otse libisema või külg libisema ja pidurdusteekond on pikem Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta
igale rattale, ilma et ükski ratastest blokeeruks. Olenevalt teekattest ja muudest teguritest reguleerib elektrooniline seade pidurdusprotsessi kaks kuni kuus korda sekundis(!). ABS-i peaülesanne ABS-i ülesanne ei ole pidurdustee lühendamine, vaid eelkõige rataste blokeerumise ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: *säilitada auto manööverdusvõime *säilitada stabiilsus *võtta juhilt lisakoormus ABS-i blokeerumise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav, olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema. Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem.
Suurte tekiehitistega, eriti veel madala süvisega (näit. ballastis) laevadele on tuule mõju palju märgatavam. Tuul kutsub esile triivi ja kreeni, suurendab õhutakistust liikumisele ja halvendab juhitavust. Tuulest tekitatud kreen ei ole õigesti lastitud ja ballastitud laevale ohtlik. Triiv võib saada ohtlikuks allatuult paiknevate madalike või kalda korral. Vööripoolsetelt kursinurkadelt puhuv tugev tuul avaldab liikumisele märgatavat takistust. Erinevast suunast puhuva tuule mõju juhitavusele on erinev kuid tuntav, üldjuhul suureneb segavus ja laev kuulab halvemini rooli. Peamiseks ohuks laevale tormi ajal on lainetus, mis tekitab õõtsumist, lööke ja ülemääraseid pingeid laevakeres. Lainete jooksurinnaga paralleelsel kursil liikuv laev kõigub tugevasti, kusjuures kõikumiste hoog ja kreeninurk võivad olla küllaltki suured. Ka tekkivad inertsjõud võivad vigastada erinevaid laeva konstruktsioone (kiskuda vundamentidelt
..20% -lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane. Haardejõu sõltuvus ratta libisemisest. Rataste blokeerumise mõju auto juhitavusele Esirattad Tagarattad Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav (olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema ja ka pidurdusteekond on üldjuhul pikem). Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes
Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.36. Aktiivne õõtsesummuti. 3.5 Juhitavus. Juhitavus on laeva võime püsida ettenähtud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus on laeva kahe, teineteise suhtes vastandliku omaduse – kursilpüsivuse ja pööratavuse – kompromiss. Mõlemad need omadused olenevad laevakere kujust, peamõõtmete suhetest ja juhtimisvahendite tõhususest antud kiirusel. Juhitavusele avaldavad mõju välised tegurid: tuul, sügavus kiilu all, kalda või teiste laevade lähedus jm. Juhitavuse teatud näitajate suhtes on kehtestatud rahvusvahelised nõuded. Juhitavusega seonduvat käsitletakse põhjalikult kursuses „Laeva juhtimine“. Kohe pärast rooli pikitasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolilehele mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks (Joon. 3.37)
Alalisvoolumootorite käivitamine toimub käivitusvoolu piiramiseks läbi anrkuga jadamisi ühendatud takisti. Mootori kiiruse kasvades tuleb käivitustakisti väärtust vähendada. Nad olid varem laialdaselt kasutusel reguleeritava kiirusega ajamitena. Vaatamata heale kasutegurile, mis on tavaliselt üle 90 %, kasutatakse neid tänapäeval järjest harvemini, kuna mikroprotsessortehnika ja jõuelektroonika areng võimaldab palju efektiivsemalt juhtida vahelduvvoolumootoreid, mis lisaks heale juhitavusele vajavad vähem hooldust ning on odavamad. Lisaks sellele pole alalisvoolumootorid kasutatavad keemiliselt agressiivses ja plahvatusohtlikus keskkonnas, mõnedes kohtades lausa keelatud. Kui on kasutatud harjadega mehaanilist kommutaatorit, on sädelemine nende vahel täiskoormusel vältimatu [6]. 4.3. Vahelduvvoolumootorid Vahelduvvolumootorid jagunevad omakorda veel ühe- ja kolmefaasilisteks mootoriteks.
annaabi.ee 
