Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogul on 6 põhiülesannet. · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Parlamendil on 3 põhilist ülesannet. · Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. · Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta
Nõukogul on kuus põhiülesannet. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Otsuste tegemine Hääletades Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja Ühine välis ja julgeolekupoliitika Harri TIIDO suursaadik
Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Kohus Asub Luksemburgis, koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist Ülesandeks on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi ja et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel.
1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
Nõukogul on kuus põhiülesannet: 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010). Õigusakte vastu võttes peab nõukogu arvestama Euroopa Parlamendi arvamusega. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikesriikide valitsuste esindajad. Seepärast nim. nõukogu ka ministrite nõukoguks. Kõikide liikesriikide ministrid otsustavad ühiselt ELi uute õigusaktide üle. Siis rakendatakse need õigusaktid kõigis ELi liikesriikides
Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits- ja siseküsimused tagapool). Enamik neid ülesandeid on seotud nn ühenduse valdkonnaga ehk tegevusaladega, kus liikmesriigid on otsustanud ühendada oma suveräänsuse ja delegeerida otsuste tegemise volitused ELi institutsioonidele. See valdkond on Euroopa Liidu esimene sammas
1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits- ja siseküsimused tagapool). Euroopa (Nõukogu) Inimõiguste Kohus loodi 1959. aastal Euroopa Nõukogu juurde. See asub Strasbourgis, Prantsusmaal. 21 Kohus tagab 1953. aastal jõustunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhimõtete järgimise.
kasuks. Nõukogul on kuus põhiülesannet Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits- ja siseküsimused tagapool). Euroopa (Nõukogu) Inimõiguste Kohus Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).
Iga nõukogu töös olev minister on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi. Samuti on minister vastutav oma riigi parlamendi ja kodanike ees. Nõukogu ülesanded 1) ELi õigusaktide vastuvõtmine kaasotsustamismenetluse vormis (koos EP-ga) 2) Liikmesriikide üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamine. 3) Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. 4) ELi eelarve kinnitamine koos EP-ga 5) EÜ antud juhistel põhineva ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine. 6) Kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö korraldamine. Nugent on jaganud ülesanded nelja valdkonda: legislatiivne, täidesaatev, juhtiv roll ja foorumi korraldaja. Struktuur Nõukogu eesistuja riik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistuja riiki abistab peasekretariaat, kes valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle häireteta kulgemise. Peasekretäri abistab
annaabi.ee 
