Mõistelise selguse saamiseks erinevate autorite definitsioonid: · Juhendamine on esmajoones lühiajaline sekkumine eesmärgiga parendada töösooritusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks (Clutterbuck, 2003) · Juhendamine on vestlus- aga väga spetsiifiline vestlus (Vickers jt 2005), · Juhendamine on kunst käivitada teises inimeses tulemuslikkus, õppimine ja areng (Downey, 2003) · Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003) · Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) · Verb ,,coach"- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. 42
parimal võimalikul viisil. Küsimus on õppida aitamises, mitte õpetamises. Juhendamine on esmajoones lühiajaline sekkumine eesmärgiga parendada töösooritusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks (Clutterbuck, 2003) Juhendamine on vestlus- aga väga spetsiifiline vestlus (Vickers jt 2005), Juhendamine on kunst käivitada teises inimeses tulemuslikkus, õppimine ja areng (Downey, 2003) Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003) Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) Verb „coach“- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu.
vajadusele gruppidesse siis seal osalevad enamasti spetsialistid, kes üheskoos lahendavad ettevõtte probleeme. Treening töökohal on personali arendamise meetod, kus juhendaja on treenitavale kui tuutor. Selle meetodi probleemiks on asjaolu, et juhendamine võib olla väga juhuslik ja nõuab juhendaja pidevat tagasisidet juhendatava töösoorituse kohta ja selle kohta kuidas ta saaks oma tulemusi parandada. Paraku ei jätku tuutoril enda töö kürvalt vahest aega juhendatavaga tegelemiseks, see omakorda võib viia valede töövõteteni. Lisaks ei pruugi juhendatav isegi osata oma tuutorilt abi küsida. (Scarpello jt 1995, 459) Tuutorlust 11 kasutatakse Selveris teise etapina peale paatri meetodit, kui inimene peaks juba ise oma tööga hakkama saama, aga olema siiski ka kontrollitud. Töökohal personali arendamise meetod süstib teatud määral ebakindlust ja andes liigset vabadust võib töötajad laisaks muuta.
19. Mida nimetatakse coachinguks? • Juhendamine on esmajoones lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töösooritusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks (Clutterbuck, 2003) • Juhendamine on vestlus- aga väga spetsiifiline vestlus (Vickers jt 2005), ***• Juhendamine on kunst käivitada teises inimeses tulemuslikkus, õppimine ja areng (Downey, 2003) • Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003)20.. • Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) • Verb „coach“- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 20. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Ülemus TEAB mis toimub
• Jaota õpetatavad asjad • Lühikese aja jooksul vaid vähe asju • Seosta õpetatav suurema tervikuga • Liigu kergemalt raskemale, tuttavalt tundmatule • Lase juhendataval harjutada, kontrolli olukorda, anna tagasisidet • Korda asju • Kasuta kirjalikke abivahendeid • Põhjenda, miks. Kontrolli õppimist Kontrollimine kindlustab tulemuse • Kasuta küsimusi (Kuidas teed seda? Miks teed nii?) • Aruta juhendatavaga õpetamise ülesannetest ja meetoditest • Jälgi tema töötamist ja eriti töö tulemusi • Lase tal õpetada õpitud tööd teisele, jälgi olukorda • Anna talle kirjalikke ülesandeid. Kontrolli juhendatavat 1. Puhastab ta “õigeid “ objekte; toetab tema töötamine puhtuseesmärkide saavutamist? 1. heakskiidetav / eemaldatav mustus 2. Kas on koristusvahendite-, -ainete ja –masinate valik ning kasutamine võimalikult sobiv?
kirjutavad lõputööna bakalaureusetöö, kõrgema astme lõpetajad magistritöö ja teadusastme lõpetajad doktoritöö. Üliõpilastööde edukaks koostamiseks on oluline juhendaja ja juhendatava koostöö sujuvus. Head juhendajat iseloomustavad [1]: 1) huvi juhendamise vastu; 2) heade juhendamistavade kasutamisoskus; 3) selgete eesmärkide ja ootuste olemasolu ning ajakava dokumenteerimine; 4) produktiivsed ja regulaarsed kohtumised juhendatavaga; 5) juhendamisprotsessi efektiivne haldamine; 6) vastutuse jagamine; 7) avatud suhtlemine; 8) mitmekesised juhendamisvõtted; 9) enda juhendamisoskuste kriitilise analüüsi võime; 10) erialane pädevus. Juhendatav ootab koostöös juhendajaga, et: 1) teda juhendataks; 2) juhendaja tema tööd põhjalikult ja õigeaegselt kohtumise ajaks läbi loeks; 3) juhendaja on kättesaadav;
Lisaks sellele on vaja üles märkida kõik praktikas ilmnevad kõrvalekalded või piirangud teooria põhjal koostatud kavandist. Vastav info peab kajastuma kirjalikus töös ja 58 olema asjakohaselt arvesse võetud tulemuste tõlgendamisel ja järeldustega kaasnevate piirangute avamisel. Läbiviimise etapil on õpilase iseseisvus suurim ja juhendaja peab siinkohal peamiselt jälgima koos juhendatavaga, et kõik töötaks kavandatult. Lisaks tuleb jälgida, et kogu protsess saaks piisavalt dokumenteeritud. Kui tekib vajadus suuremateks muudatusteks, siis tuleb uuringu tegemisel liikuda tagasi kavandamise etappi. Sõltuvalt uurimistööst võib läbiviimise etapis lisanduda vajadus omandada uue uurimismeetodi rakendamise oskus. Vajaduse ilmnemisel tuleks õpilasel esmalt koguda täiendavat taustinformatsiooni ja seejärel enne meetodi rakendamist arutada kogu tegevus juhendajaga läbi
annaabi.ee 
