teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Ta näitas ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Samal aastal sai ta ka Kirjanike Liidu liikmeks. ,,Söerikastaja" üks peamisi saavutusi seisnes kahemõttelisuse või mitmetähenduslikkuse tagasitoomises eesti luulesse ajal, mil ühemõttelisus oli veel selgelt positiivse väärtusega termin. Toona leiti Krossi luulest lubamatult palju ähmasust ja avalikkuses puhkes kõva vaidlus vabavärsi üle, tegelikult aga nõukogude luuletajale lubatud piiride üle. Lisaks mitmetähenduslikkusele oli Kross ka väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Jaan Krossi luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks.
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Loomingust · Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne.
.............................................................................. 4 Ta istub........................................................................................................................ 4 3.Huvitavad faktid............................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 5 1.Elulugu Juhan Viiding oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja tõlkija Linda Viidingu peres neljanda lapsena, tal oli kolm vanemat õde. Juhan oli intelektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris)
Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu.........................
..........................5 Luuletused.................................................................................8 Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps.
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust.
toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ning kirjutada teatri- ja kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde. Kuna tööd oli palju ja aega vähe, ilmus sel perioodil vähe ilukirjanduslikke töid. Paar tähtsamat: ,,Tähtis päev", ,,Rahaauk". ,,Tähtis päev" Karjapoiss on peategelane, ühel päeval tuleb saunamees ja ütleb,et läheb ise tema eest karja. Poisi jaoks oli see suursündmus. Läheb kirikusse, paneb ilusad riided selga. Tee peal kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub kaasa kirkutorni, mis on ka elamus omaette. Seda mürgitab kellamees, kes torni tuleb ja pahandab nendega. Poisile läheb see hinge. On kirikus ja kuulab jutlust ning mõtleb, et kas see on parim valik, kuids ta enda erakordset päeva veedab. Teine poiss kutsub varesepesi lõhkuma, aga ta ei taha; läheb kala püüdma, aga see pole päris see