Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge, kuid on esitatud ka palju suuremaid väärtusi. Nõelmaatriksprinterite värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani, kuid seda saab tunduvalt tõsta erilise värvitaastamismenetlusega. Laserprinterite tahmaklassi ressurss on tüüpiliselt 3000 poognat, kuid seda võib isegi 50% võrra tõsta nn ökonoomse tööviisi rakendamisega, mida võimaldavad peaaegu kõik uuemad printerimudelid. Jugaprinterite tindikasseti või tindimahuti ressurss sõltub konstruktsioonist ja tüübist, ulatades musta kasseti puhul tavaliselt 700-1000 tekstipoognani. Värviprinterite vastavad ressursid on tunduvalt väiksemad. MÜRATASE Löökprinterite suureks puuduseks on väga kõrge müratase, mida mõõdetakse helisurve ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini. Uuemates printerimudelites on seda küll tunduvalt vähendatud, kuid ikkagi ületab see laser- ja jugaprinterite oma. Parimatel
trumli valgustamine toimub valgusdioodide süütamisel ja kustutamisel. Sellel tehnoloogia puhul puudub vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti. Tindiprinteri printimispea Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Tilgake pritsitakse düüsist välja paberile Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindidüüsi). Düüsid on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge lahutusvõime. Epsoni poolt välja töötatud Piesomeetod Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurus- tuma ja eraldub mullidena. Mullprinteri printimispea Tindipea otsikute kuivamine, ummistus
Masinad Jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad seadmed, mida kasutatakse kodudes ja kontorites. Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid, millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam. Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. Kõige tuntum jugaprinterite valmistaja maailmas on Hewett-Pacard, kes on maailma suurim kontoriprinterite valmistaja. Oma populaarsuse poolest on tuntud Jaapani firma Seiko Epson. Ta on tuntud eriti printerite valmistajana fototrükiks. Tegijaks printerite turul on ka Lemark. Originaalse ehitusega on aga firma Canon printerid. Tänapäeval on erilise hoo saanud laiaformaadiliste printerite valmistamine. Neid kasutatakse reklaami eesmärgil
tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi
täidetakse tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada
· jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi. · Esimesse gruppi kuuluvad seadmed, mida kasutatakse kodudes ja kontorites. · Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid, millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam. · Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. 10.Millised on digitrüki arenemise kolm põhisuunda ? 1. Esimeseks teeks oli värviliste kopeeraparaatide areng värvilisteks digitaalseteks trükimasinateks. Nende masinate tootjate hulgas on tuntumad nii Canon kui ka Xerox. 2. Teiseks teeks oli ofsetmasinate loomine, milledes ofsetvormid valmistati trükimasinates. Selline trükivormide valmistamine tunduvalt vähendas trükivormide
Laserprinterite tahmakasseti ressurss on tüüpiliselt 3000 poognat, kuid seda võib isegi 50% võrra tõsta, kasutades nn. ökonoomset tööviisi, mida toetavad enamik uutest printeritest. Kui 56 toonerikassett ja kujutise trummel (image drum, image unit) on eraldi vahetatavad, siis üldine ressurss jaguneb nende kahe vahel (keskmiselt on trumli tööiga 15-20 tuhat lehepoognat). Jugaprinterite tindikasseti või tindimahuti ressurss sõltub konstruktsioonist ja tüübist, ulatudes musta kasseti puhul tavaliselt 700-1000 tekstipoognani. Värviprinterite vastavad ressursid on tunduvalt väiksemad. Mõnel printerimudelil on toodud ka keskmine tõrketa tööaeg MTBF (mean time between failures). Kaasaegsetel laserprinteritel ulatub see tüüpiliselt 60 000 prinditud leheküljeni. Müranivoo. Suur tähtsus on printeri lärmakusel. Kui kontori keskpäevases töömelus ei pane
Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis
annaabi.ee 
