KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka hiskonnapetuses) ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu, et mistad arutluse teemat vi ksimust igesti ning saad aru, missugust ksitluslaadi see teema vi ksimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tstatatud ksimusele) sellest lhtuvalt saad alustada teema avamist.
Kuidas kirjutada arutlust? Arutluse kirjutamine ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Arutlust kirjutades ra kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ra kirjuta sna-snalt maha. Nii jtab arutlus palju loomulikuma ja loogilisema mulje. 1. Teema valik ra vta kige lihtsamat teemat, vta kige huvitavam. Teemat valides mtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja hid niteid.
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia
Kas teised nevad mind samasugusena nagu nen mina ise? Enda paremaks tundma_ppimiseks on kasulik teada, kuidas teised Sind tajuvad. 1 Hinda ennast iga omadusepaari puhul 5-pallisel skaalal (niteks: 1 - suletud, 2 - pigem suletud, 3 keskmine, 4 pigem avatud, 5 avatud). 2 Seejrel anna omadusteleht (hea, kui seal ei oleks nha Sinu enda hinnanguid) m_nele oma tuttavale, s_brale v_i pereliikmele ja palu tal sama skaalat kasutades hinnata, millisena tema Sind neb. Suletud 1 2 3 4 5 Avatud Vhene eneseusaldus 1 2 3 4 5 K_rge eneseusaldus Sageli passiivne 1 2 3 4 5 Sageli aktiivne Negatiivne 1 2 3 4 5 Positiivne Annab kergesti alla 1 2 3 4 5 Ei anna kunagi alla Ebas_bralik 1 2 3 4 5 Alati s_bralik K_hklev, ebakindel 1 2 3 4 5 Resoluutn...
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. · Vaata uuesti loetelu iga punkti ja mrgi tabeli teise veergu, kas soovid seda teha koos teistega (K) v_i ¸ksinda (<). · Kolmandas veerus mrgi ra tegevused, mis lhevad maksma rohkem kui 50 krooni korra eest. · Viimane veerg thistab sagedust. Kui oled kirjapandud tegevust harrastanud viimase kuu jooksul, peaksid sellesse veergu "linnukese" tegema. Missuguseid jreldusi saad enda kohta selle tabeli alusel teha? (Kohandatud N.Perry ja Z.VanZandti "Tulevikuv_imaluste uurimine", Tallinn AEF 1998 p_hjal.) Huvide portree Maal ei leidu kaht ¸hesugust inimest. Igal meist on kordumatu huvide struktuur, mille v_ib piltlikuks muuta spetsiaalse skaala kasutamisega. Antud ringil vastab igale raadiusele kindel huvide valdkond. Mrkige joonisel kindlal raadiusel punktiga koht, mis vastab Sinu huvi s¸gavusele antud valdkonnas
Ei tohi esitada tulemusi, mis ei ole t otseste, eespool selgelt pstitatud eesmrkidega seotud ega aita neid tlgendada. Arutelu ja jreldused Arutletakse tulemuste le, vrreldakse neid teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega, analsitakse nende omavahelise lahkumineku vimalikke phjusi. Arutletakse tulemuste usaldusvrsuse ja vimalike vigade le. Tulemuste tlgendamisel pstitatud uurimislesande seisukohalt mainitakse ka vimalikke teisi tlgendusvimalusi. Tehakse tulemuste phjal ldistusi ja jreldusi, pstitakse uusi hpoteese, mida oleks vaja tulevikus testida jne. Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks (kik tlgendused ja uued hpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/vi teiste autorite tulemustest ja toetugu neile). ige lhidalt vib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest rgitakse kvalitatiivsel tasemel ja ldistatult
- analtilisest keemiast. Kursuse eesmrgiks on eelkige praktiliste oskuste omandamine. Seetttu on teoreetilistele ksimustele pratud vhe thelepanu.Philise osa ainekavast hlmavad praktilised td kvalitatiivsest analsist. Kursuse lbinud pilased peaksid oskama iseseisvalt kasutada analsil vajalikke laborivahendeid (arvestades ohutusnudeid) , koostada juhendite alusel analsi plaani ja seda lbi viia, mrgata reaktsioonide kigus toimuvaid muutusi, neid phjendada ja teha katsete tulemustest jreldusi. Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka neile, kes kavatsevad jtkata pinguid erialal, mille ppimisel tuleb kokku puutuda praktiliste tdega keemiast.
positsioonile. Kõiks see avaldus ka kuninga positsiooni näitamises. Ka kuningad kujutasid ennast piltidel kaarikusõitjateks, kes sõdivad ja võidavad Kaost. Kolmas muutus oli see, et kaubandussuhted edenesid uue riigi ajal. Ka mingi ereõttevõtluse märke. Mingi hauakaevajate gild oli, kes olid riigi palgal, kuid olid justkui vabad inimesed, võisid riigilt nõuda midagi, streikida jne. Kuigi selle põhjal ei saa migeid suuri jreldusi teha, sest kuninga hauakaevajad siiski eliit-tasemel oskustööiste teema. Välisvaldused uue riigi ajal: Egiptuse pärilussüsteem- kuningal oli haarem, muidu oli 1-1 tavainimestel mehe ja niase suhe. Enamus kuninga haaremist olid ülikute tütred. Hiljem vallutuuste tulemustehna hakkasid sinna tulema ka Aasi avalitsejate tütred. Selels haaremis oli 1 kuninglik abikaasa, kes mingi aja tagant vahel vahetus. Sellel kuninglikul abikaasal oli suht hea positsioon
annaabi.ee 
