Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhu alust või riputus vahendil pingutades niiti või vedru. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb. F=mg F=mg+ma F=ma F=m(g+a) Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. F=m( g+a) F=m(g-a)
a = F/m Keha mass on suurus, mis iseoomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutmiseks rakendada. Kilogramm oli algselt määratud 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 4oC, mis erineb natuke praeguse etaloni massist. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega F1 = -F2 Jõudude liigid Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele kehale. Jõud on kehade vastastikuse mehaaniise mõju mõõt. Kehad mõjutavad üksteist vahetult (näit. Rõhumine, hõõrdumine) ja väljade vahendusel. Jõud on vektor, mida iseloomustab väärtus, suund ja rakenduspunkt. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon (ladina k raskus) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad, olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaaroskesteni.
Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. · Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. GRAVITATSIOONIJÕUD · Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist mõjutada vahetult (näiteks rõhumine ja hõõrdumine) ning ka väljade vahendusel. (gravitatsiooniväli, elektri ja magnetväljad, tuumaväli). Jõud on vektor, mida iseloomustavad väärtus (suurus), suund ja rakenduspunkt. Sirget, mida mööda jõud on suunatud, nimetatakse jõu mõjusirgeks. · Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses
inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m 8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass)
· Keha massi määramiseks võrreldakse teda massi etaloniga. · Kaalumisel mõõdetakse kehale ja massietalonile mõjuvat raskusjõudu. Massi määramiseks saab kasutada inertsinähtust. Selleks tuleb võrrelda kehade poolt üksteisele antavaid kiirendusi vastasmõju käigus. · Sama tugevusega vastasmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massidega. 1.3. NEWTONI 3 SEADUS. · Kuna kehad osalevad vastasmõjus paarikaupa, siis mõjuvad jõud mõlemale kehale. Jõud on võrdsed ja suunalt vastupidised. · Jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. · Need jõud ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad erinevatele kehadele. 2. JÕUD LOODUSES 2.1. NEWTONI SEADUS 2 JÄRG. JÕUD. Jõud on vastasmõju mõõduks. · Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. · Kehale mõjuvat jõudu saab mõõta mõne tuntud
Njuutoni seadused. Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse liikumise,liikumiskiiruse tekkimise põhjusi.Dünaamika käsitleb kolme liikumis seadust , mida avastas Njuuton.Liikumise muutumise põhjuseks on kehade vastastikmõju.Vastastikmõju mõõduks on jõud, mis iseloomustab jõu tugevust ja jõud on vektoriaalne suurus (jõu mõju suund ja arvuline suurus) I seadus määrab kindlaks tingimused, mille juures,-korral keha kas liigub või on paigal.N:niidi otsas rippuv kuul on paigal, sest teda mõjutavad võrdsete jõududega 2 keha, milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Keha inertsuse mõõduks on igapäevaelust kõigile tuntud suurus mass. Keha massi määratakse vastasmõjul kaalumise teel, Massi etaloniks on plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud silindri mass 1 kg, mida hoitakse Prantsusmaal. Ühe keha mõju teisele kehale nimetatakse teisele kehale mõjuvaks jõuks. Kui kehale mõjub jõud, siis muutub tema kiirus, ta saab kiirenduse. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m; F=ma . Jõu ühikuks on jõud 1N, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 Newtoni III seadus Katsed näitavad, et kehade vastasmõjul nende kiirenduste arvväärtuste suhe võrdub nende masside pöördsuhtega. a1/a2=m1/m2 ; F
Kõik kommentaarid