Anne Visnapuu DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16...
Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo...
Isokooriline pr Sellel protsessil jääb konst ruumala (V=const) t/p=const p 1/p2=T1/T2 p- rõhk T-temperatuur Temp tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temp 00C. 28.Ideaalne gaas on gaas ,mille molekulide vahel vastastikuse mõjutuse jõud puuduvad. Clayperoni võrrand e ideaalse gaasi oleku võrrand : pV=m/·RT (R-univ gaasi konst 8,31·103J/kmol·K) m-mass V-ruumala T-Temperatuur(K) -gaasimoolimass p-rõhk 29.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. l= l0t = l(l0t) mõõtühik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 10 võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 30.Molekulaarkineetilise teooria...
on keha soojusolekut iseloomustav suurus. A.Celsius 1701-1744 0 jää sulamine ja 100 vee keemine G.D.Farenheit 1686-1736 32F jää sulamine, 212F vee keemine R. de Reaumur 1683-1757 0R, 80R W.Thomson (lord Kelvin) 273 K 373 K Soojuspaisumine Kõik kehad soojenedes paisuvad. Nii gaasid, vedelikud kui ka tahked vedelikud. Tahkete kehade soojuspaisumine jaguneb kaheks: ruumpaisumine ja joonpaisumine . Joonpaisumist leitakse valemist l=l(null all) × × t alfa= 1/kraadindik, t= t2- t1 l= lo + l. l=pikenemine(m) lo= altpikus alfa= joonpaisumistegur l= lõpppikkus t2= lõpptemp. t1= algtemp. t= temp.-i muut. Soojushulk Soojushulk on energiakogus, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsesis. Soojushulka leitakse valemist Q= c × m × (t2-t1), Q-soojushulk (joul), m-mass(kg), t1,t2 (kraadid) c-erisoojus (joul/kg kraadi kohta)....
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KLAAS- JA KLAASITOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel...
Mn sisaldusega kõrgtugevad messingid Pronks Cu-Sn: Tinapronksides reeglina alla 20 % Sn, survetöödeldavates alla 7%. Kiire kalestumine. Vedrude, müntide ja ornamentide valmistamine. Kasutatakse laagrimetallina. Suurepärane korrosioonikindlus. Pronks Cu-Al: Pleki, kondensaatorite ja soojusvahetite torustike valmistamiseks. Al sisaldusega ca10% kasutatakse Cu-Ni sulamid: Ni on vases piiramatult lahustuv. Korrosioonikindlus ja head elektrilised omadused. 40-50% Ni sisalduse juures joonpaisumine olematu kuni 500°C. Korrosioonikindlus sulamite sisaldusega ca 30% Ni. Cu Ni 25 on tuntud mündimetallina Legeerterased Legeerterased jagunevad: · Legeerkvaliteetterased · Legeervääristerased Legeerkvaliteetterased · Keevitatavate teraskonstruktsioonide, surveanumate ja torustike terased · Ainult Si või Si ja Al-ga legeeritud erinõuetega terased · Terased rööbaste tarvis...
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q...
Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2 I /mgl kus I = ml 2 E 5.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. elastsusmoodulist E ja tihedusest roo V = E-elastsusmoodul roo-tihedus. l= l t 0 = l(l t) mõõtühik (l/C)...
Tahkumine aine üleminek vadelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine- vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi. Soojushulk aines suureneb. Veeldumine kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega. Soojust antakse ära. Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis-ja tahkumistemperatuuri, kristalsetel aga on. Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete temp muutumisel l=lt -l0 lt keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust , mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimusest nim ruumipaisumisteguriks. =3 Vt=V0 (l+t) ruumipaisumistegur näitab, kui suure osa algruumalast temp 0° suureneb ruumala, kui keha soojendada 1° võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) Aine oleku diagramm Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni T ulamine...
gaasi-,drenaazi-,kaablikaitsetorustikes. Eelised: Pikk kasutusaeg 50-100a kannatab pinnases sööbivaid kemikaale.KK sõbraslik,taaskasutus Siledus-väiksem voolutakistus,kergem puhastatvus Piisav tugevus ja elastsus-talub siserõhku 1,6MPa,ringsurve 10kn/m2.Tänu elastsusele deformeerub koormuse või to mõjul suurtes piirides pragunematta. Väike kaal-kiire montaaz,kerge tõõdelda,lihtsad töövahendid Puudusteks on suur to joonpaisumine ja madal kuumakindlus(pehmenemistäpp 80c) Valmistatak kindlaks otstarbeks Torud ühendatakse muhv ja äärikliitega või el. soojuskeevitusega(muhv ja põkk keevitus200-300o) El.soojusmuhv keevitus: Otste töötlemine,täisnurkseks Raamile paigaldamine ja toruotste keevismuhvi pistmine Kaablite ühendamine Paaraadi siiselülitamine kuni protsessi lõpuni Kvaliteedi visuaalne kontroll Põkk keevitus Paigaldus pilusse,et toru hovel vahele mahuks Täisnurkseks hööveldamine ja kontroll...
1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
Kanalitel paiknevad ehitised ·Kanali trass valitakse esimeses lähenduses reljefi alusel ·Takistuste ja keeruliste looduslike tingimuste jm nõete tõttu ehitatakse kanalitele: Akvedukte Düükreid Tunneleid Kaskaade Kiirvoole Lüüse Setiteid kalkäike jt ehitisi Inimkahjustused ·Masinate poolt tekitatud lisakoormus nõlvadele ·Kraavi puhastusel tekkivad kahjustused hoolimatusest või ettevaatamatusest Füüsikalised kahjustused ·Temperatuur (materjali joonpaisumine ja -kahanemine, mahupaisumine ja -kahanemine) ·Jäätumine, jää paisumine ·Pinnase muutumine, liikumine (a - puudulike pinnase tihendamise tagajärjel loomulik tihenemine aja jooksul, b - tihenemine vee väljasurumisel, c paisumine ja kahanemine pinnase veesisalduse muutumisel) ©ttamm 2013 Füüsikalis-keemilise kahjustused ·Keemiline lahustumine...
Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia jaguneb kaheks-kin ja pot en.Ühikuks on J 3.Matemaatiline pendel- on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2 I /mgl kus I = ml 2 4.vedelike sisehõõre 5.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. l= l0t = l(l0t) mõõtühik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 V t=V0(l+t) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 10 võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom...
∆U = ∆Q + ∆A ∆ U – süsteemi siseenergia muut ∆ Q – süsteemile antud soojushulk ∆ A – süsteemi poolt tehtav töö o Soojuspaisumine, joon- ja ruumpaisumine, vee paisumine (+ valemid ja joonised) Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel. Enamik aneid paisub temperatuuri tõustes, sest nende aatomite ja molekulide vahelised keskmised kaugused suurenevad. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur oleneb materjali omadustest. Ruumpaisumine on keha ruumala muutumine soojenemisel. Kui tahkise kõik mõõtmed kasvavad temperatuuri tõustes, siis peab ka selle ruumala kasvama....
FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur...
kiirus Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on 5.Isokooriline protsess on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2П √I /mgl kus I = ml 2 suureneb iga gaashulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 5.Tahke keha joonpaisumine – tahke keha joonmõõtmete muutumine temp 0C. Variant2 muutumisel. l= αl t 0 α= l(l t) α mõõtühik (l/C)...
Kasutus: Konstruktsioonikeraamika(MgO ja Mo) Tööriistakeraamika(Mo, Niitkristallide kasutamine) Elektrokeraamika(volfraamtradiga armeeritud fajansskeraamika) Ker. Maatriksit saab tugevdada metallarmatuuriga 2 viisil: kasutades armatuuriks millel on maatriksist suurem elastsusmoodul VÕI kasutades armatuuriks materjali millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumine . 13.Süsinikkomposiitidel on väike tihedus,suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul,hea termokindlus.Pidevate või diskreetsete kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgtemperatuurse prolüüsi teel.Lähtematerjaliks on naturaalsed(tseluloos) või sagedamini tehiskiud (viskoos, polüamiid). Süsinik KM omadused ebastabiilsemad kui teistel KM-del. Kasutatakse kõrgtemperatuursetel tehnikal ja tribotehnikas....
kiirus Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on 5.Isokooriline protsess on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1C võrra vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2П √I /mgl kus I = ml 2 suureneb iga gaashulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 5.Tahke keha joonpaisumine – tahke keha joonmõõtmete muutumine temp 0C. Variant2 muutumisel. l= αl t 0 α= l(l t) α mõõtühik (l/C)...
Molekulide soojusliikumine: ? tahkistes vonkumine tasakaaluasendite umber; ? vedelikes vonkumine ja huppeline edasiliikumine; ? gaasides pidev kaootiline liikumine Keha soojendamisel hakkavad molekulid kiiremini liikuma. Suureneb molekulide keskmine kaugus ja keha paisub. Kui keha pikkus on palju suurem kui tema labimoot, siis esineb joonpaisumine ning keha pikkuse muut Kui keha koik kolm moodet on samas suurujargus, siis esineb ruumpaisumine ning keha ruumala muut Keha siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergia levimist uhelt kehalt teisele nimetatakse soojusulekandeks. Soojusulekandes levib siseenergia soojemalt kehalt kulmemale. Soojusulekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad vordseks. Soojusulekande liigid ? soojusjuhtivus:...