Velázquez %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Las_Meninas,_ http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel by_Diego_Vel %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Diego_Vel %C3%A1zquez_048.jpg Francisco de Zurbarán ● 1598-1664 ● Teoste temaatika usuline ● Maalides karge ja askeetlik põhitoon ● Joonistusstiil realistlik ● Mungaordude tellimisel tegi pühakupilte ● ● http://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Zurbar%C3%A1n#mediaviewer/File:Sewilla-pomnik_Zurbarana.jpg „Agnus dei“ - Francisco de Zurbarán http://en.wikipedia.org/wiki/Agnus_Dei_(Zurbar%C3%A1n) Flandria maalikunst – Lopsakus – Liikuvus – Tohutu tunnete väljendus Peter Paul Rubens ● 1577-1640 ● Teoste temaatiline haare oli lai ●
(1598-1664) Fourth level Fifth level Ø Tema looming oli põhiliselt realistlik, kuid teoste temaatika usuline Ø Maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon Ø Teoste kompositsioon harilikult lihtne, kõigest mõned fi- guurid lihtsates loomulikes poosides Ø Joonistusstiil on väga realistlik Ø Ületamatu meister langevate kangaste, laudlinade jms joo- nistamises Ø Talle meeldis teha pilte, kus maalitavatele mitmest valgus- allikast eri tüüpi valgust langes, saavutades selles suure meisterlikkuse Ø Velazgueze kõrval on Franciscot nimetatud teiseks Hispaania varauusaegse kunsti suureks realistiks Click to edit Master text styles Second level Third level
sissetallatudid teid. Ants Laikmaa tahtis minna Petreburi,kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist.Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud hoogne,maaliline joonistusstiil,mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes.Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem pastellis Lääne neiu-kajastuvad juugendstiil mõjud;üldsitab,stiliseerib vorme. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.Tegi algul maalilisi söejoonistusi kujutas proosalist,süngevõitu külaelu.1897 sai Peterburist villand ja läks Düsseldorfi,kuid pettus ka seal.1898 läks koos kaksikvend Pauliga Muhu saarele maalima
1891.a. sügisel alustas ta oma legendaarset retke, mis algas tavapäraselt rongiga Tartust Riiga sõites, kuid edasi käis ta kuus nädalat jala Düsseldorfini. Akadeemia teda aga piisavalt ei köitnud, igatahes jäid õpingud katkendlikuks ja lõpule viimata. Laikmaa reisis palju ning nägi muuseas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning Pariisi 1900.a. maalinäitust. Kui ta samal ajal aastal kodumaale naasis, oli tal välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem 1903.a. valminud pastellis "Lääne neiu", kus kajastuvad juugendstiili mõjud joonistus üldistab ja stiliseerib vorme ning värvid on toretsevalt dekoratiivsed. Kristjan raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.a., mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin
Mõlemas murrangus olid Eestis juhtivaks kaks kunstnikku - Ants Laikmaa (1866-1943) ja Kristjan Raud (1865-1943). Laikmaa soovis minna õppima Peterburi, kuid ei pääsenud Kunstite Akadeemiasse ja läks õppima Düsselforfi, kuhu suundus Riiast terve tee jalgsi käies. Düsselforfi akadeemia jäi tal siiski lõpetamata, kuid reisis palju ja külastas mitmeid olulisi kunstinäitusi. Kodumaale naastes oli tal välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. Alates 1903. aastat avalduvad tema teostes juugendstiili mõjud - joonistus üldistab ja stililiseerib vorme ning värvid on toretsevalt dekoratiivsed. Laikmaa oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja. 1903. aastal hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud
Raudsepa loodud hauasammas. ANTS LAIKMAA (1866-1943) – Sündis Läänemaal talperes. Tahtis mine Peterburgi, kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse, läks hoopis Düsseldorfi, kuid sealne elu teda ei köitnud, õpingud jäid katkendlikuks ja lõpuni viimata. Reisis palju ja nägi ka näiteks Viini ja Müncheni kunstinäitusi (k.a Pariisi 1900. a maailmanäitust). Kui ta siis koju naasis, oli tal välja kujunenud väga hoogne ja maaliline joonistusstiil, mida ta kasutas eriti efektselt pastellportreedes. Oli Tallinnas innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja. 1903. a hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis. 1907. saadeti Eestist välja, oli 6 aastat pagenduses, alguses Soomes, kus valmisid mitmed maastikupildid Viiburi ümbrusest. 1910 reisis Lõuna-Euroopas ja Tuneesias 1890-91 õppis Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias
juhiste kogum, mis aitab leida sobivad lahendused läbi võimaluste organiseeritud uurimise. Inimesed hakkasid heuristikat arendama, et leida igale küsimusele või prob- leemile efektiivseim lahend. Selle tõttu leiutati näiteks kunstis arvamuslikult ,,õige" joonistamistehnika, mida nimetatakse perspektiiviks. Perspektiivi eesmärgiks on tekitada silmale tunne, nagu vaataks paberil kolme-, mitte kahemõõtmelist dimensiooni. See joonistusstiil on kokkuleppeline ja puudub teaduslik tõestus selle ainuõigsuse kohta. Muusikas toimitakse samamoodi õpitakse akordid selgeks ja luuakse tuttavaid laulu- tüüpe nagu ballaadid, rahvalaulud või bluus. Teatud juhtnööre järgides võib seega väga kergelt luua midagi, mida inimestele kuulata meeldib. (Patel 2011; Martin 2004) Joonis 4. Teenuste disainimise tehnikate muutumine 19.21. sajandil Allikas: autori koostatud (Frishammar et al 2010, Martin 2004, Patel 2011 põhjal)
annaabi.ee 
