Tartu Kõrgemas Kunstikoolis saab fotograafia erialal omandada rakendusliku kõrghariduse. Õpe kestab 4 aastat (160 AP). Tallinna Kunstiakadeemias kestab fotograafia õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse humanitaarteaduse bakalaureusekraad (3 aastat) ja kunstide magistrikraad (2 aastat). Tööväljavaated Fotograafid leiavad tööd fotolaboratooriumides ja fotofirmades ning fototeenust vajavates firmades ajalehe ja ajakirja toimetustes, nuku ja joonisfilmis, televisioonis jm. Nad töötavad digitaalse pilditöötlejana, multimeedia toodete valmistajana, fototoimetajana või vabakunstnikuna. 2006.a. oli Eestis pakkuvat fotolaborit, ateljeed ja stuudiot. Konkurents on alg ja kesktasemel suhteliselt suur, kuna fotograafia on paljude inimeste jaoks huvitav, tipptasemel fotograafe pole üleliia. Parimate tegijate ring jääb 20 piiridesse. Tööd võib leida igal pool, kuid kahtlemata on võimalused paremad linnades
vaimustunud pooldajaiks, ülistasid tehnilist progressi, nõudsid kõigi traditsioonide hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult auto killustati tükkideks, mille rütmiline asetamine maali pinnal pidi dünaamilise efekti andma. Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera liikumise kujutamiseks talle lihtsalt palju jalgu alla, abstraktsete vormide kaudu liikumist kui sellist kujutavate lõuenditeni. Itaalia futuristid tundsid sümpaatiat fasismi, vene futuristid bolsevismi vastu. Futurism loomemeetodina jäi nii Itaalia kui ka Venemaa juhtivate futuristide
inimesed oskasid tunduvalt paremini joonistada loomi, kui tänapäeva lapsed. Tänaseks leitud koopamaalingutel on kõik kujutatud loomad eriti täpselt välja toodud, vähemalt nende kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi. Altamira koopad. Vibukütid ja piison Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist ,,Jääaeg" . Sealgi on kasutatud koopamaale näitamaks, mis toimus jääajal ehk ürgajal. Joonisfilmis näidatakse, kuidas mammut Manfred näeb koopamaale, mis olid tehtud sellest, kuidas tema perekond tapeti vibuküttide poolt. Selles multifilmis on need koopamaalid ka liikuma pandud ja seal need näevad sama ehtsad välja kui Lascaux koobastes Hispaanias. Selles filmis näitab ka teisi ürgajale iseloomulikke nähtusi. Tänapäevalgi püütakse oma joonistustega kujutada erinevaid õpetusi ja endast maailmale
Ajal mil Walt New Yorgis oma Miki Hiire filme tegi, toimus sündmus, mis vapustas kogu maailma. Nimelt tuli ekraanile esimene helifilm. Lasknud linale kolm Miki-filmi, mõistis Disney, et helifilmil on palju suuremad eelised tummfilmi ees ning tegi alates nüüdsest kõik oma filmid heliga. Kuid Disney ei varustanud filme lihtsalt heliga vaid viis multifilmi heliga varustamise uuele tasemele. Ta ei soovinud trafaretset lahendust, vaid tahtis ülesandega toime tulla omamoodi, kasutada heli joonisfilmis kui väljendusvahendit, mis on vahetult seotud kujutisega. Omamata küll muusikalist annet, saavutas ta suurepärase heli ja pildi kokkulangemise. Värvilindid ja heli muutsid filmi tootmise küll kallimaks, kuigi ei toonud rohkem sisse kui tumm- või mustvalged filmid. Walti see aga ei huvitanud, kuna tema jaoks oli kõige tähtsam filmi kvaliteet ja meeldivus vaatajatele. Rahaline seisukord huvitas aga tema venda Roy'd, kes tegeles Walti rahaasjadega ja
2004-2006: Koostöö ja näitlemine Peale Super Bowl'il juhtunut jättis Timberlake oma muusikakarjääri seisma, et näidelda erinevates filmides. Oma esimeses filmis sellel ajajärgul oli ta ajakirjanik märulifilmis "Edison Force", mida filmiti 2004. aastal ja väljastati otse videona 18. juunil 2006. Ta ilmus ekraanile ka filmides nagu "Alpha Dog", "Black Snake Moan", "Richard Kelly's Southland Tales" ja andis hääle King Arthurile joonisfilmis "Shrek the Third". Ta on mänginud ka Elton Johni muusikavideos "This Train Don't Stop There Anymore" noore Elton John'ina. Ta jätkas muusika salvestamist teiste artistidega. Jätkati koostööd Blak Eyed Peasiga salvestades lisaks eelnevale laulule "Where Is the Love?" ka lugu "My Style", mis lisandus ka Black Eyed Peasi albumil "Monkey Business". Lisaks salvestati Nelly Furtadoga laul "Work It", mida remiksiti ja lisati Nelly 2003. aasta albumie. Kui Justin salvestas koos Snoop Doggiga 2005
wikipedia.org/wiki/Multifilm) Maailma esimene täisanimafilm on "Fantasmagorie". Filmi autor oli Prantsusmaa kunstnik Émile Cohl. Film esilinastus 17. augustil 1908. aastal Pariisi teatris Théâtre du Gymnase Marie Bell. Film on 1 minut ja 40 sekundit pikk ja sisaldab 700 kaadrit. Iga kaader joonistati eraldi. Joonisfilm ise on hääleta. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fantasmagorie) Joonis 1: Näide, kuidas Emile Cohl muutis oma joonisfilmis ,,Fantasmagorie" elevandi 16 kaadriga tantsijaks muutis. ("Fantasmagorie" , Emil Cohl 1908) Filminduse algus Filmi ajalugu võtab oma alla üle saja aasta. 19. Sajandi lõpust kuni praeguseni ja läheb veel edasi. Esimene film, mis tegi läbilöögi, oli ,,Roundway Garden Scene", mis loodi Oakwood Grange aias 14. Oktoobril aastal 1888 Roundhays, Inglismaal. Film koosnes sellest, et üks mees kõndis läbi aia. Seal seisid veel 3 inimest. See toimus seitse aastat
kunstivooludega. Ka Arrak. (Roots, 2004) Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid "Eesti rahvamängud" (1979) ja "Kalevala" (1985). Oma lasteraamatuga "Panga-Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur Tõll" (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav "arraklik" figuur. (Jüri Arrak: Joonistades läbi aja, 2011) Jüri Arraku maalide hulgas leiame mitmeid sakraalhoonetesse tellitud töid: Halliste kiriku altarimaal (1990), EELK usuteaduse instituudi Püha Risti kabeli altarimaal ja sisustus (2000), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaali orelitiibade maalid (2000), maalid "Muusika
Kummituslugusid leidub igalpool, nii raamaturiiulites kui lõkkeplatsi äärsetes jutuvestmistes, kummitused on meie igapäevaelus. Kummituste fenomen on mõjutanud ka paljusid tavasid ja kombeid, näiteks aevastamise korral öeldud ´´tervist´´ (bless you ingl k), on tulnud vanaaja uskumusest, et kummitus võib siseneda inimese kehasse, kui ta aevastab. All on mõned näited tuntud ja armastatud kummitustest. 1. ´´Sõbralik kummitus´´ Casper ilmus esimest korda joonisfilmis ´´Sõbralik kummitus´´ (´´The friendly ghost´´), kirjanikuks oli Seymour V. Reit aastal 1945. Casper osutus nii populaarseks, et see kajastus hiljem üle 30-nes joonisfilmis. Põhiteemaks Casperi multikates on Casper üritamas põgeneda ´´elust´´ kummitusena. Ta üritab tutvuda päris elu maailma inimestega, aga ehmatab peaaegu kõiki, keda ta kohtab, sest teda peetakse viirastuseks, aga asjaolu on – ta üritab pageda. Kuid kuna see on joonisfilm, lõpp
annaabi.ee 
