a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1.-sed mängijad on palliga. Nad viskavad ja lähevad lauda oma pallile järgi. (Joonis4.) Peale lauapalli võtmist- söödavad palli järgmisesse kolonni (päripäeva) ja liiguvad ka ise sinna kolonni lõppu. (Joonis5.) Harjutus 4. Joonis6. Mängijal on 2 viset. Kui ta viskab 1-e mööda- spurdib keskjooneni, kui eksib mõlemaga- spurdib vastas otsajooneni . Harjutus 5. Joonis7.
Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. 4 5 Joonis1-2. Saint Helensi asukoht. 6 Joonis3-4. 1980.aasta katastroof. 7 Joonis5-6. Mount Saint Helens. 8 Kasutatud kirjandus 1. http://volcano.wr.usgs.gov/cvo/current_updates.php 2. http://vulcan.wr.usgs.gov/Volcanoes/MSH/description_msh.html 3. http://vulcan.wr.usgs.gov/Volcanoes/MSH/May18/MSHThisWeek/510517/5 10517.htm 4. http://vulcan.wr.usgs.gov/Volcanoes/MSH/Images/MSH80/framework.html# may_18_1980 5. http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.gonorthwest
selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnet induktsioon 1T. Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sinα. Lorentzi jõud on jõud millega magnet väli mõjutab liikuvat laetud osakest.Lorentzi jõu valem tulet. Ampere seadusel valemist. Kasut. voolutugevuse def. Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sinα.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused
selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnet induktsioon 1T. Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sin. Lorentzi jõud on jõud millega magnet väli mõjutab liikuvat laetud osakest.Lorentzi jõu valem tulet. Ampere seadusel valemist. Kasut. voolutugevuse def. Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sin.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused
Kasutatud materjalid Raamatud Ene 1 1968 Tallinn lk 537 ,,dzäss" Internetilehed http://en.wikipedia.org/wiki/Oscar_Peterson - 23.04.2012 Pildid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Slave_dance_to_banjo%2C_1780s.jpg Joonis2 - http://2.bp.blogspot.com/_NmX0WkdYvms/TPiDrzEECjI/AAAAAAAAEEI/azXrYZSGpm0/ s1600/IMG_1623.JPG Joonis3 - http://johnesimpson.com/images/louisarmstrong_c1960.jpg Joonis4 - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Oscar_Peterson.jpg Joonis5 - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/46/Norman_Granz %2C_ca._Nov._1947.jpg Joonis6 - http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/38/Statue_of_Oscar_Peterson_1.jpg
Küsimusele, kas sorteerite pesu enne selle pesemist vastas eitavalt üks naine ja kaks meest. Üks naine valis vastuse “muu” ja kasutab värvi püüdvaid pesulappe, ehk siis samuti ei sorteeri. 17 vastajat sorteerib oma pesu ja kaks naist peseb teatuid asju alati eraldi. Järgneval joonisel on seda kõike näha ka diagrammina. Pesu sorteerimine Naine Mees Joonis5. Pesu sorteerimine kodudes 7 3. Hooldusjuhendite jälgimine Joonisel 6 on näha, et hooldusjuhiseid jälgib täielikult kolm naist ja kaks meest. Üksikutel toodetel jälgib neid 11 naist ja neli meest. Juhiseid üldse ei jälgi kaks naist, ükski mees seda vastust ei valinud. Hooldusjuhiste jälgimine
a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1.-sed mängijad on palliga. Nad viskavad ja lähevad lauda oma pallile järgi.(Joonis4.) Peale lauapalli võtmist- söödavad palli järgmisesse kolonni (päripäeva) ja liiguvad ka ise sinna kolonni lõppu. (Joonis5.) Harjutus 4. Joonis6. Mängijal on 2 viset. Kui ta viskab 1-e mööda- spurdib keskjooneni, kui eksib mõlemaga- spurdib vastas otsajooneni . Harjutus 5. Joonis7.
12 3.5. Keda mõistaksite kõige enam hukka? Küsimusele ,,Keda mõistaksite kõige enam hukka?"vastasid enamus neptuunlasi, et mõistavad kõige enam hukka mõrtsukaid ja valetajaid. Mõrtsukaid mõistab hukka koguni 69,4% vastanutest ja valetajaid 40,3%. Meesneptuunlastest vastajad ei mõista hukka liiderdajaid ja pühakuid. Kõiki võrdselt mõistaks hukka ligikaudu 13% vastanutest, nendest 7 naist ja 1 mees. Kedagi ei mõistaks hukka 3 naist ja 2 meest, ehk ligikaudu 8% vastanutest (Joonis5). Joonis 5. Keda mõistaksite kõige enam hukka? (%, n=62) 3.6. Kuidas eelistate küsimustele vastata? Küsimusele ,,Kuidas eelistate küsimustele vastata" eelistab enamik vastanutest küsimusi, millele saab vastata lühivariandis (ei/jah). Vaid ligikaudu 21,3% naistest ja ligikaudu 13% meestest eelistavad vastata küsimustele pikalt ja seletavalt, vastavalt 10 naist ja 2 meest (Joonis 6). Joonis 6. Kuidas eelistate küsimustele vastata? (%, n=62) 14 3.7
4). Töötamisel selles piirkonnas, kui dioodi läbiv vool muutub miinimumist maksimumini muutub tema klemmi pinge väga vähe deltaUz võrra. Seda tööpiirkonda nimetatakse Zeneri piirkonnaks ja sellest ka dioodi nimetus. ?eldakse ka, et Zeneri piirkonnas on dioodi dünaamiline takistus väike (valem 1). Selline omadus võimaldab Zener dioodi kasutada stabiliseeriva elemendina (skeem 1 ja joonis5). Stabiliseeriva toime kasutamiseks ühendatakse stabilitron paralleelselt tarbijaga see on objektiga, millel soovitakse pinget stabiliseerida. Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni
U mūundur V |., fr. |_-ž ņ B00-5 800-1/fl (Toiteatlika Pinge) Joonis5.ll,Kandevsagedusejar,äļrrndpingesäued VāIjundvool 100 % Mttutuv noment 8 o/o I kĘz kohta 100 % Konstantne moment Joonis5.l2.Suhteiineväljundvoolsõlruvaļtkandevsagedusest
annaabi.ee 
