JOONESTAMISE KURSUS ÕPPEJUHEND 11. klassile Õpetaja Kaja Murd Teemad: o Sissejuhatus o Geomeetriliste kujundite o Joonestamise vahendid, materjalid pinnalaotused o Jooneliigid, standardkiri o Silindri ristisomeetria o Kirjanurk, formaadi vormistamine o Ellips, ovaal o Mitu- ehk kolmvaade o Ringjoontega detaili o Detaili mõõdistamine ristisomeetria o Eskiisi valmistamine o Lõiked o Detaili joonestamine kolmvaates o Keermed o Aksonomeetria, ristisomeetria, o Ehitusjoonis kalddimeeria o Tingmärgid o Teljestiku konstrueerimine o Korteri / maja plaan Õppematerjal: Õpik: E. Kogermann, V.Tapper, K. Tihase "Joonestamine üldhariduskoolile" ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESUS EHITUSVIIMISTLUS Katre Kepp RENOVEERITUD HOONE PÄRNUS Juhendaja: Ingrid Kruusla Pärnu 2013 Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tüta...
Eesmärk ·Ergutada õpilaste loovust ja insenertehnilist mõtlemist ·Selgitada tänapäevast eseme loomise protsessi ·Suurendada koostööd tööõpetuse, kunsti- ja arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD CAM programmid, ·BlockCAD ·QCad ·AutoCad ·Solid Edge ·NCCad jne CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAM (Computer Aided Manufacturing) arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CNC (Computerized Numerical Control) arvuti toel programmeeritav
selle juures palju uut ning oli põnev. Meil läks umbes viis tundi, et praktiline osa valmis teha. Valmis töö nägi välja väga ilus ja seda on näha ka töö lõpus oleval pildil (Lisa 5). 7 Kokkuvõte Selle loovtöö tegemise käigus õppisin ma palju uut, seda nii praktilises puutöö osas kui ka tööprotsessi kirjapanemise ja vormistamise osas. Loovtööga täienesid minu puidutöö joonestamis,- ehitamis- ja peitsimisoskused. Sain teada rohkem tööriistade ja nende kasutamise kohta. Samuti sain teada, kuidas loovtööd vormistada ja esitleda. Kogu projekt tuli minu arust väga ilus välja. Varasemalt olen ehitanud peenrakaste ning aidanud kuuri ehitamise juures, kuid ei ole ühtegi lauda meisterdanud. Viimane nõudis varasemast kogemusest erinevaid oskusi, mida mul ei olnud, aga koos vanaisapoolse juhendamisega sain korralikult ja ilusti hakkama
3) Situatsiooni mõõdistamine 9 Mõõdistatakse kõik kaevuluugid, maapealsed trassid Puud, põõsad Erinevad katendid Hooned, rajatised, piirded Looduses leitud piiripunktid Kõrgused Erinevate kõlvikute piirid 4) Plaani koostamine Arvutis: Elektrontahhümeetrist laetakse mõõdistatud punktid arvutisse Koostatakse joonestamis fail Ühendatakse mõõdistatud punktid Vormistatakse plaan Käsitsi: Punktid mõõdistatud teodoliidiga Latipunktid nummerdatakse kogu plaani ulatuses üheselt Vajalikud suurused märgitakse väliraamatusse Tehakse situatsioonist krokii Tehakse arvutused Plaanile kantakse koordinaatristid Mõõdistaud punktid kantakse plaanile 5) Plaani väljastamine 24. Elektrontahhümeeter
Apperance antud kujul Joone BATTING kuvamine jooneliigi ikooni menüüs: Märkus: Joon BATTING on objektina valitav vaid väga omapärastel moodustel: W-aken (teadagi, mis tingimusel!), C-aken peab haarama kaldseid sirglõike, sest kui ta haarab vaid kaarjaid osi, siis valikut ei toimu; valikujoon F – ei tööta; “punkt joonel” toimib ainult otsmistel rõhtsatel osadel viimastel (õigemini – joone joonestamis-suunalistel) osadel. Veel on huvitav see, et käsk SCALE muudab ainult selle joone pikkust, laius (20 mm) jääb muutmata ja käsk PEDIT muudab ainult otslõikude laiusi, kuna ülejäänu osa joonest joonestatakse null-laiusega, küll aga mõjub sellele null-laiusega osale joonejämedus (LWEIGHT). Samad seaduspärasused kehtivad ka teiste joonte kohta, millel osa kujunduselemente väljub tavalise joonelaiuse mõistetest väljapoole. Sellisteks joonteks on näiteks jooned:
Need „kaardid” on, võrreles teiste „kaardipakkidega” rõhtsuunas tugevasti välja venitatud – laius ligi tosin korda suurem kõrgusest. Teiste käskude kaartidel on see suhe tavaliselt võrdne vana kinofilmi omaga, näiteks käsu OPTIONS kaartidele 4 : 3 (laius : kõrgus) Iga ülariba kuju ja koostis sõltub sellest, milline „kaart” on parajasti kasutusel (aktiivne). Ülariba kaartide sakid joonestamis tööala – 2D Drafting & Annotation Kaart „Home” (otsetõlge – kodu), sisuliselt enamkasutatav Edasi on Tööriistakastid näidatud „osaliselt avatult” ja selle kõrval avatult, s.t. „nööpnõelaga” kinnitatudt : Tööriistakastide täiendavad kasutusvõimalused: a) kui tööriistakasti nimetuse kõrval olev teravikuga allapoole suunatud kolmnurk ▼ näitab, et tööriistakasr on täiendavalt avatav:
korrigeerima nende tunnetustegevust, soodustama vaimse ja praktilise tegevuse kujunemist, analüüsi-, sünteesi-ja üldistamisoskuse kujunemist. 4. Matemaatikatunni igal etapil toimub omandatavate teadmiste ja kujundatavate oskuste ja vilumuste kvaliteedi süstemaatiline kontroll. 5. Iga tund peab olema varustatud vajalike näitlike ja didaktiliste vahenditega, õpikute ja vihikutega (ruudulised ja valged tööks geomeetrilise materjaliga), mõõtmis-, joonestamis- ning tehniliste vahenditega. 6. Igas matemaatikatunnis peab olema tagatud organisatsiooniline täpsus: tunni iga etapi konkreetne eesmärk ja selle allutatus tunni üldisele didaktilisele eesmärgile, täpne tunni planeerimine ja iga etapi õige ajaline jaotus. Frontaalse töö ühendamine individualiseeritud ja diferentseeritud lahenemisega. 7. Igas matemaatikatunnis peab toimuma kordamine, s.t. peab olema täidetud kordamise järjepidevuse nõue. 8
annaabi.ee 
