· rõivastust; · tarbekunsti; · ehituskunsti (kirikud, lossid, pargid); Millised on rokokoo kunsti iseärasused? Rokokoo näoli oli tegemist 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuunaga, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. Milline oli rokokoo aegne mööbel? · Rokokoo aegne mööbel oli kerge ja mänglev, istmete piirjooned lainjad. Lisandus suurel hulgal erinevaid uusi esemeid. · Näiteks uut tüüpi istmed: 1) bergere - polsterdatud seljatugi kasvab üle polsterdatud külgedeks; 2) duchesse; 3) markiis. · Kasutusel olid väikesed, hõlpsasti ümberpaigutatavad lauakesed ja erineva kujuga sohvad; · värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat ja helesinist;
vangilaulud tundelised armastuslaulud (uus temaatika) naiste teemad: meeste teemad: valged hobused sots. Teemad ( sõjad, usuvahetus, pärisorjusest vabastamine) tütarlaste unistused nalja ja pilkelaulud tornid kõrtsi ja joomalaulud PILLID RAHVAMUUSIKAS Puhkpillid – vilepill, torupill, karjapasun Keelpillid – kannel, hiiu kannel, viiul Lõõtspillid – lõõtspill Löökpillid lokulaud REGILAUL UUEM RAHVALAUL algriim lõppriim värsid värsid koondusid salmidesse
(Nt Schiller püüdis oma samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada rootsi luuletajat CARL MICHAEL BELLMANi (1740–1795). Tema joomalaulud saavutasid suure populaarsuse. Tema luuletused olid koomilis-grotesksed ja neis oli palju kontraste, neis kõlas üleskutse: „Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia. Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE
antifoonides laulud Keskaegne ilmalik laul · Levisid rohkem suulisel teel kui vaimulikud laulud -> vähem infot tänapäeval · Goljaarid ehk vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad; rändavad üliõpilased või vaimulikud (luule on ladinakeelne ja siivutu sisuga armu- ja joomalaulud) · ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest. · Rüütlilaulud keskaegne õukondlik luule. Esitajad trubaduurid (Lõuna- Prantsusmaal; truväärid Põhja-osas, minnesingerid Saksamaal).
"Linnutee galaktika" op 24, sonaat klaveriduole "Misereatur vestri omnipotens" op 25, motett segakoorile "Magnificat" op 26 segakoorile Missa nr 2 op 28 sopranile, mees-, nais- ja segakoorile "Kyrie" 2-häälne kaanon naiskoorile "Ema süda" meeskoorile (Juhan Liiv) 1991 "Õnnis on inimene" op 29 baritonile ja klaverile "Gratias agamus domino deo nostro" op 30, motett naiskoorile "Benedictio" op 31, motett vokaaloktetile või segakoorile "Joomalaulud" op 32, laulutsükkel meeskoorile "Varjutusmuutlikud kaksiktähed" op 33, kontsert klarnetile ja kammerorkestrile "Andromeda galaktika" op 34, klaverisonaat kaheksale käele "Valge daam" op 42, rock-ooper (muusikaline draama, libreto Mihkel Tiks) 1992 "Tänulaul päikesele" op 35 baritonile, klaverile ja samaanitrummile Missa nr 3 ("Eesti missa") op 36 solistidele, segakoorile, orelile, samaanitrummile ja ansamblile "Te Deum" op 37 segakoorile, kammerorkestrile ja flöödile
· Mehisus Oidipus peab lubadust, tunnistab süüd · Vastutus · Valikuvabadus · Tõde karjane tuleb kohale Vana-Kreeka luule o Sappho · Kes arvatavasti maailma esimene naisluuletaja · Kus Lesbose saarelt · Millest kirjutas pulmalaulud, armastuslaulud, luule oli elurõõmus, kirglik ja emotsionaalne o Alkaios · Millest kirjutas poliitiline luule, armastuslaulud, hümnid jumalatele, joomalaulud o Kallimachos · Eleegiad, epigramm lühiluuletus, pilkeluuletus o Theokritos · kirjutas karjuseluulet, mille kesksel kohal võistulaulmine ja armuihalus looduse rüpes, looduslähedane luule o Mis iseloomustab Aleksandria luulet? · Kõrgluule näidata oma tarkust, lugemust ja keeleteadmisi Vana-Kreeka klassikalise ajastu proosa o Liigitamine 6
20 1989 ,,Taaveti kiituslaul", op 19 1989 Motett ,,Domine, exaudi orationem meam", op 20 1989 Prelüüd ja fuuga ,,Miserere mei, Deus" 1990 Missa nr 1, op. 23 1990 ,,Misereatur vestri omnipotens", op 25 1990 ,,Magnificat", op 26 1990 Kahehäälne kaanon ,,Kyrie" 1990 ,,Ema süda" 1991 Missa nr 2, op 28 1991 ,,Õnnis on inimene", op 29 1991 ,,Gratias agamus Domino Deo nostro", op 30 1991 8-häälne motett ,,Benedictio", op 31 1991 ,,Joomalaulud", op 32 1992 ,,Tänulaul Päikesele", op 35 1992 Missa nr 3 ,,Eesti missa", op 36 1992 ,,Te Deum", op. 37 1992 Segakoorilaulutsükkel ,,12 laulu püha neitsi Maria auks", op 41 1992 ,,Kiitke Issandat" 1992 ,,Sanctus" 1993 Jõuluoratoorium, op. 39 1993 ,,Libera me", op 43 1993 Väike Vikerraadio reekviem ,,Urmas kuulas raadiot" (popurrii olemasolevatest Vikerraadio signatuuridest), op 44 1993 Litaania püha Maarjamaa auks, op. 45 1993 Missa nr 4 ,,Jõulumissa", op. 46
ülestähendustena, milles on oluline koht kirjeldustel. 18. sajandil olid robinsonaadid Euroopas väga populaarsed. rokokoo 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuund, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on haruldased). Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste ise tuli kasutusele palju
annaabi.ee 
