Laeva kodusadam asub Bahamal, Nassau linnas. Laev telliti 31. märtsil 2007 aastal. Laev ehitati meie põhjanaabrite juures Soomes, Turu laevatehases. Vette lasti ta 20. novembril 2009. Laev võeti kasutusele 1. detsembril 2010. Laeva ehitati kolm pool aastat. Laev maksis ligikaudu 800 miljonit eurot. Tegevused laeval Lõõgastus: 5 ujulat, spa, 12 tuhande eksootiline taimega park. Sport: Korv-, võrk- ja jalgpalli väljak, mägironimissein, jõusaal, jooksurajad, golfiväljak, jääkeeglirada ja surfisimulaator. Meelelahutus: Kasiino, kino, amfiteater, raamatukogu, peosaalid, väga palju restorane ja baare. Üld andmed Pikkus: 360,1 meetrit. Süvis: 9,30 meetrit. Laius: 60,50 meetrit. Kõrgus: 72 meetrit. Kiirus: 20 sõlme (40 km/h). Võimsus: 41827 kw ehk 55770 hj. Meeskonnaliikmeid: 2100. Tekke: 16. Reisijakohti: 6400. Kaalub: ligikaudu 225 tuhat tonni. Huvitavaid fakte.
Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960ndatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks. 100 meetri jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. Huvitavat: 1. Treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300 meetrit korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnitused võivad takistada maksimaalse kiiruse ja jõu arendamist ning säilitamist. 2. Sprinter teeb enne jooksu või treeningut umbes 1,5 tundi soojendus- ja venitusharjutusi. 3
Toimub spordivarustuse (mägirattad, rulluisud, suusad, suusakepid, suusasaapad) rent. Suvel pakutakse majutust 188le inimesele, talvel 140le. Koolituste, seminaride, nõupidamiste tarbeks ja võistluskeskusena saab kasutada 3 erinevat kaasaegse esitlustehnikaga ruumi (suurem 70 kohta laudadega, 120 kohta kinosaalina). Samuti pakutakse toitlustamist. (Jõulumäe Tervisespordikeskus) Liikumisrajad: · Suusarajad 4 · Jooksurajad · Rattarajad · Rullirajad (asfaltkattega) · Disc-Golf · Matkarajad · Päkapikurada · Orienteerumine Põhiteenusteks võib lugeda liikumisrajad ja mänguväljakud ning spordivarustuse rent. Varustust laenutatakse ühe tunni hinnaga ning selleks on orienteeruvalt 3 eurot. Samuti on põhiteenuseks seminaride, suve- ja talvepäevade korraldamine. Toetavateks teenusteks on toitlustamne, majutus ja telgi- ning karavaniparklate rent. 1.2
JÕUSAAL Referaat Tallinn 2009 Tänapäeval on võimalik treeninguid läbi viia jõusaalis. Nii muusika saatel kui ilma, üksinda või rühmatreeninguna. Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer
stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60m jooks. 100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire
Kaasaegsetel laevadel on olemas traadita internet, mobiilside ja satelliittelevisioon, nii et teil on kõik võimalused hoida reisi ajal ennast maailmaasjadega kursis ja lähedastega kontaktis. Pardal on ka piisavalt poode, et hankida endale midagi, mille olete ehk kogemata koju unustanud. Olemas on ka teeninduspunktid nagu pesumaja ja arstiabikeskus. Restorane ja baare on väga palju. Laevadel on palju võimalusi teha sporti, sest neis on võimlad, jooksurajad, jalg-, korvpalli väljakud, tenniseplatsid ja palju muud. Kruiisilaevadel on ka tavaliselt mitu basseini. Väga suurtesse laevadesse on lausa tehtud täis suuruses jäähokiväljak ja ronimissein. Mõnedes üksikutes laevades on ka kabel. Turvalisuse tagamiseks on pardal loomulikult olemas piisav arv päästeveste, päästepaate ja kui keegi on ennast äkki liiga purju joonud või kuriteo toime pannud siis nende jaoks on laevas ka eraldi kongid. 2014
tulnud Olav (Olaf) Topmani eestvedamisel alustati 1922. aastal spordiväljaku väljaehitamist Arulagedale. Kuigi maa-ala spordiplatsi rajamiseks andis tolleaegne Aru talu peremees tasuta, seisis suur ja vaevarohke töö ees: ehitis oli tarvis planeerida, pinnas tasandada ning mätastest, kändudest ja kividest puhastada. Tänu kohalikele spordisõpradele saadi kõigega eeskujulikult hakkma. Valmisid nii jalgpalliväljak kui ka jooksurajad ning hüppe- ja heitepaigad. Peagi mõjus spordiväljaku valmimine hästi ka tulemustele. Sel ajal näitas amblalastest silmapaistvaid tulemusi Ants Strömberg. 1928. aastal läbis ta 100 meetrit 11,5-ga, 200 meetrit 23,5-ga ja 400 meetrit uue maakonna rekordiga 53,4. Mitmekülgne sportlane oli Harald Kobbin, kes parandas mitmel korral Järvamaa rekordit teivashüppes viies selle 1934. aastal 3.51-le. Samal aastal tuli ta Eesti meistrivõistlustel 13.07-ga pronksmedalile kolmikhüppes
/.../ Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300 meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale endisele kiriku heinamaale./../ Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit. Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../ 1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad. Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega avada. Staadion ei kukkunud välja kõige suurejoonelisem, ent rahuldas siiski nii Rakvere kui ka Virumaa vajadusi.22 Kunagise Abi-tiigi uisuplatsi asemel on praegu parkimisplats, kus veekogu läänekallast meenutab vaid üksik vana mitmeharuline remmelgas. Uue uisuvälja ja kunagise tiigi vahele jäävad staadion ning kaasaegne, 2004 avatud spordihall.
Kuna hoone on hiljuti renorveeritud ja sisustatud, on hosteli väljanägemine hea ja väikese hubasuse loomiseks on kasutatud värve ja üksikuid sisustuselemente. Tubades on olemas telekas ja wifi levib üle kogu hosteli. Hostel ei paikne sõidutee ääres ega aleviku keskmes seega on siin vaikne ja rahulik. Poed, bussijaam, raamatukogu, pank, kiirabi, kool (võimalik kasutada jõusaali, staadioni ja võimlat, talviti suusarent ja heaskorras tasuta valgustatud suusarajad, suviti jooksurajad ) on vaid kuni paarikümne minutilise jalutuskäigu kaugusel. Talviti on oodata, et just valgustatud suusarajad ja suusarent koolimajas toovad ka minu ettevõttele kliente juurde. Hosteli läheduses on ka mets, kus on ka mõningad rajad jalutamiseks. Loen ka looduslähedust üheks oma ettevõtte eeliseks. Hinna kujundumisel pean arvestama igakuiseid kulusid ja lepingumakseid. Olen arvestanud, et hosteli külastatavus ühes aastas on keskmiselt 6 inimest päeva kohta.
11cm . (MR: 23,12 R. Barnes, 1990) 4.7. Ajamõõtmise täpsus Kas rekordeid kergejõustikus või ujumises ei tuleks määrata 0,001 s täpsusega?. Aja mõõtmine pole sellise täpsusega eriliseks probleemiks. Kuid siin on üks teine raskus. Selleks et mõõta aega täpsusega 0,001 s , peab kella enda viga olema veel 10 korda väiksem, seega 10 - 4 s .Seega näiteks 100 m aja võtmisel teeme suhtelise vea t / t = 10-4 s / 10 s = 10- 5. Sama täpsusega peavad olema võrdsed ka jooksurajad, st. s / s = 10 -5 s = 1 mm . Ujumises on asi veel hullem , näiteks 50 m korral t /t = 10 - 4 s / 25 s = 4 10 -6 s = 0,2 mm! Sellise täpsusega pole reaalne ehitada ujula radasid võrdse pikkusega. Aga sellist täpsust kasutatakse bobisõidus, kiirlaskumises jne? Seal ei registreerita rekordeid, seal on igaühel trassi valik vaba. Kui palju keha nihkub 0,001 s jooksul kui kiirus on 100 km/h? 100 km/h 30 m/s. Siit saame, et s = v t = 30 m/s 0,001 s = 0,03 m = 3 cm.
annaabi.ee 
