Murduvad juuksed raud, räni Raud: sinilatv, sookassiurb, õlglill, salvei, kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, Avitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel. Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi, sibul, jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes. Räni puudus põhjustab juuste väljalangemist, naha ja kopsupõletikku, äraväänamisi, takistab haavade ja luumurdude kinnikasvamist. Puudus tekib liialdamisel loomse toiduga. Rasvased juuksed B2 B2 vitamiin: õietolm, mesilasema piim, suir, roheline tee, kibuvits, mandel, kaer, päevalill, spinat Vajalik naha, juuste, küünte moodustumiseks
seenlill eelistab kuivemaid kasvukohti. Eestis? Hajusalt,tavalisem Lääne ja Kagu- Eestis. HARILIK TALVIK Chimaphila umbellata Sugukond uibulehelised, perekond talvik. Kõrgus 10-15 cm.Lehed varrel männasjalt, talbjad, kuni 6cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga.Õisik sarikjas, õied roosad, longus. Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks?Talvikt võib leida kuivadest männi- ja segametsadest Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik.
õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure
taim, mis vajab eluks suuremate puude-põõsaste käest lisaks saaadud toitaineid. Siin-seal võib puisniidul kohata ka verevat kontpuud ja paakspuud. Sellest võib valmistada nooleotsi ja masinaosi. Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur fotosünteesivõimeta käpaline. Kasutatud allikate loetelu: Riikliku Looduskaitsekeskuse infovoldikud: Laelatu puisniit, Kiideva-Puise matkarada R. Kuresoo, Puisniidud, Natura 2000 infovoldik Viita puisniidu infotahvel http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm
põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus. Kõrbetes - hallmuld Mägedes - mägipruunmuld Taimestik Mitmekesine taimkate Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on vähe puid. Kevadise vihma ajal õitsevad rohttaimed. Riigi keskosa taimkate on rikkalikum võrreldes lõunaosaga, mägedes koguni lopsakas. Tuntumad taimed siis : Kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos, estragonpuju Taimestik Mägedes kuni 2500m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt ka pistaatsia ja artsa. Kõrgemal mägedes on tamme- ja oskasmetsad, veel kõrgemal alpiniidud. Tuntumad puuliigid: pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harikik virsikupuu. Loomastik Kohatatud on üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57 - kahjustanud on sõda ja jahipidamine. Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad.
Palju on kulliliseliike.Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell. Taimestik Taimkate on mitmekesine.Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos ja estragonpuju.Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt pistaatsia ja artsa. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal alpiniidud.Hindukusist lõunasse jääb Nrestn, kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harilik virsikupuu.Hindukusist põhja pool kasvab harilik
Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik, mägiristik, kahkjaspunane ristik, kassiristik, kuldristik, aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes, harilik koldrohi, aas-hundihammas, haisev jooksjarohi. Sk. Pöögilised - Õiekate lihtne, neljatine kuni kuuetine, sigimik kolmepesaline, igas pesas kujuneb tavaliselt üks pähkel, pähklit ümbritseb lüdi, mis on kaetud soomusjate v. ogajate väljakasvetega. Lehed terved v. hõlmised, igihaljad v. suvehaljad. N: harilik pöök, harilik tamm. Sk. Kaselised - Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine, õied ühesugulised. Vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike.
hanemalts, harilik ristirohi, harilik naat, kõrvenõges, hiirekõrv, leeder, raudnõges, seaohakas, võilill, h. orashein, must maavits, harilik punand, vesihein, piimalill Lämmastikuvaesel mullal: karvane kadakkaer, harilik varakevadik, harilik tõnnike, Lubjarikkal mullal: Põld-varsapõlv, kurekellukas, põldsinep, harilik kassitapp, kõrvenõges, põld- kukekannus (põld-varesjalg), harilik piimohakas, kassiristik, jooksjarohi, paiseleht, kukemagun, h. piimalill, harilik sinilill, harilik käokannus, pehme kurereha, tui tähtpea, verev iminõges, harilik piimalill Lubjavaesel mullal: Kilpjalg, valge karikakar, väike oblikas, põldosi, aaskannike Huumusrikkal mullal: Kõrvenõges, võilill, vesihein Aluselisel mullal: ahtalehine kõrvik, põldsinep, põld-kannike, seljarohi, roomav maran, lutsern, pehme kurereha, salvei. Happelised mullad: h. nälghein, h
annaabi.ee 
