Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest.
Johan Turi Hans Aslak Guttorm Pedar Jalvi Matti Heikki Ilmari Morottaja Petter Jori Andaras Morottaja 3.3.Muusika ja teater Saami muusika, eriti improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, emotsionaalselt, sageli kurbust ja viha väljendades. Joiud võivad olla pühendatud loomadele või inimestele, olla rõõmsad, kurvad või melanhoolsed. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri zanritesse. 1970-ndatel aastatel sai alguse ka saami teatritegevus. Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvas Guodageaidnus. Saami keeles on
tõlkinud luulet soome ja inglise keelest. Ta on avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Elo on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Elo Viidingu looming- Elo Viiding alustas luuletajana 1987. aastal Elo Vee nime all, vältimaks võrdlust klassikust isaga. Tema esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on tal meeles saami joiud, mida ta varases lapseeas kuulas kodus plaadi pealt, keeles, millest ta midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis teda ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli tema jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Tema sotsiaalne närv on leidnud väljenduse kindlameelses, sarkastilises ja ajuti peaaegu halastamatus vastuseisus praeguse aja kõikvõimalikele stereotüüpidele, puudutagu need siis kas
· Soome,Rooti ja Norra ametivõimud näevad vaeva ,et aidata arendada Saami kultuuri ja igasuguseid Saami institutsioone.Nad tahavad sellega ka heastada Saamide rõhumist ajaloos. · Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus või kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada või kujutada inimesi, loomi, maastikke, paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid joige. Veel kultuuri · Norras Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. · Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse Johan Turit, kelle traditsiooniliselt suulistel jutuzanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 1910. ·
Tähelepanuväärse osa moodustasid sünniloitsud, mis kirjeldavad mingi nähtuse algupära. Nt. Tuli, katk jne Loitsides saavutab inimene selle asja üle võimu TÖÖLAULUD Lauldi siis, kui tehti tööd nii üksi kui ka grupis. Laul aitas töö rütmi ja tempot täpsemaks ja tõhusamaks muuta ning hoidis meeleolu JOIG- saamitüüpiline laul Saamid e laplased on rahvas Põhja-Soomes, Rootsis, Norras ja Koola poolsaarel. Joiud on erilisel tehnikal esitatud laulupärimused, mille raskuskese on rütmi- ja helikujunditel. Joigudel on vähe sõnu või need puuduvad üldse Saami keeles juoigat (kedagi või midagi laulma) Joigumise objektiks on inimesed, loomad ning usukumustega seotud esemed ja vaimud. Joigude meloodiad on 1/2/4 värsist koosnevad viisid, kus esineb kordust. ITKUD Iseloomult on improvisatsioonilised. Itku esitus oli kurbuse, hüvastijätu, jällenägemise, alandliku palve või kiituse ilming
................................................................................................................................ 10 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................10 3 Elo Viiding oma luulest ja keelest: Minu esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on mul meeles saami joiud, mida ma varases lapseeas kuulsin kodus plaadi pealt, keeles, millest ma midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis mind ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli minu jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Selles esmases võõra keele tajumises sisaldus minu jaoks ka enneolematu väekogemus, mida tavaline luule ja luuleraamatud hiljem ei pakkunud. See kokkupuude keelega ületas minu jaoks keelebarjääri, ning sellega koos kõik olemasolevad
loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta 8 silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt kuulamiseks. Luule on loomisetegu. tüüpiline (või keskmine)luuletus on lühike tekst, kus on jäädvustatud kognitiivse minategelase tajusid, tundeid, mõtteid ja meenutusi. Äratundmist toetab rütmiline korrapära (nt värsimõõt, riim, skandeeriv esitus). Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte. Luule ehk poeesia.
annaabi.ee 
