c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon Valgud seovad endaga pöördumatult teatud spetsiifilisi mürke a) nt raskmetalle b) alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge. 7. Retseptoorne a) valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule b) valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke: need on rodopsiin ja jodopsiin, mis asuvad kolvikestes ja kepikestes 8. Transpordifunktsioon a) hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin, mis langetab veresuhkru taset; ja glükagoon, mis tõstab veresuhkru taset. 10. Struktuurne funktsioon Valkstruktuurid annavad bioobjektile vormi a) lihased b) nahavalgud c) viiruste kattevalgud 11
mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike ·
mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk? Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku valgustundlike pigmentideni, muudab pigment kuju. Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike •
vaid närvikiududest, kus puuduvad kolvikesed ja kepikesed. NÄGEMISRETSEPTORID - kepikesed ja kolvikesed KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras ● JODOPSIIN - reageerib valgusele, värvid! ● võrkkestas 3 liiki kolvikesi, mis reageerivad ka punasele, rohelisele või violetsele ● DALTONISM - värvipimedus, kui ei suuda eristada mõnda värvi 3 NÄGEMISTERAVUS ehk VIISUS - silma võime eraldada 2 punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. SILMA ADAPTSIOON - silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel
kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul üksteisest 4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale
Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane nägemine, kepikestega aga nägemine videvikus. Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e. rodopsiin. Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Selle aine moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui nägemispurpuri süntees on häiritud, tekib nn. kanapimedus. Kolvikestes sisaldub teine valgustundlik aine - jodopsiin. Võrkkestale langavad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi. Neis kulgevad keerulised keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi peaajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kuklasagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/SAS_Physiol_Images/SAS%2520tastepics/Taste
energia mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.) INSULIIN - *Soodustab veresuhkru transporti rakkudesse. *Soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *Soodustab varurasvade sünteesi kehas. 9. Retseptoorne funktsioon - a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi(silma võrkkesta rakkude valgud - jodopsiin ja rodopsiin). b)Membraani pinnal paiknevad valgulised retseptorid. Ruumiline sobivus. 10. Biokatalüütiline funktsioon. Teatud valgud, mis viivad läbi biokeemilisi funktsioone(ensüümid). ENSÜÜMID - kiirendavad ning aeglustavad reaktsioonide kiirust. Maailmas on umbes 2300 ensüümi, millest 2000 esineb inimestel. 11. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud. a) valgud, mis annavad erakordselt tugeva magusa maitse aistingu(monelliin, taumatiin)
annaabi.ee 
