tähendab, et ta peab hoidma elu. Samas oli ta endale lubanud, et tapab Haake- inimese, kes piinas teda jõhkralt ja kelle piinamise tagajärjel suri ta esimene naine. Ta küll kaitses elusid, kuid leidis, et Haake ei ole elu väärt ja tappis ta. Ekstreemsetes olukordades selgub, kui palju väärt on inimese tipuväärtused. Ravic oli truu, ka endale antud sõnadele ja ka suhetes ei petnud ta kordagi. Ta jäi truuks oma esimesele naisele ja ka Joanile, kes pani Ravici tundma, et ta suudab uuesti armastada. Kui Ravic Prantsusmaalt välja saadeti, leidis Joan endale uue mehe. Ravicile tegi see küll haiget kuid ta jäi truuks ja lasi Joanile minna. Kui kiiresti võivad puruneda inimese unistused? Teoses oli tegelane nimega Kate. Ta oli elujõuline, tugev ja naine, kes teadis, mida tahtis ja kuidas seda saavutada. Kate oli Ravicile hea sõbranna, kellega oli Ravicil meeldiv suhelda ja koos aega veeta
Alan ja teised koodi murdjad ei saanud omavahel läbi. Alan istus eraldi nurgas ning hakkas masina ehitamist planeerima, kui teised samal ajal koode üritasid lahti murda. Nad ei suhelnud oma vahel ning Alan ei tahtnud nende abi. Samuti kui Turing tuli välja ideega ehitada masin, olid teised skeptilised ning ei soovinud teda aidata. Suureks muutuseks oli Joan, kes sai Alaniga hästi läbi. Tema utsitas Alanit teistega suhtlema ja neile õunu viima, et näidata heatahtlikkust. Tänu Joanile sai Alan teistega paremini läbi. Alani ja Joani suhe oli peamiselt intellektuaalne, nad nautisid koos aja veetmist lahendades Enigma masina probleeme. Nad mõistsid üksteist, kuid neil ei olnud romantilist suhet. Joan aimas, et Alan võib olla gei, kuid teda see ei seganud. Tal oli võimalus saada kodust eemale ning töötada selle kallal, mis talle meeldis tänu Alanile. Ta sai väga hästi aru, et nende suhe ei ole tavaline, kuid see Joanile just meeldis.
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike,
maailmasõda. 2. Minu arvates nimetamist väärivad tegelased on 1. Ravic raamatu peategelane, kes põgenes natsi Saksamaalt Prantsusmaale. Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3. Teose põhiteemaks on armastus Ravici ja Joani vahel. Veel näidatakse selles romaanis, kuidas elati ajal, kui sõda oli kohe-kohe uksele koputamas. 4
lööb iga kaotus ta taas rivist välja. Naastes hotelli räägib Joan lõpuks Ravicile, miks tal polnud öösel kuhugi minna ja miks ta kardab nii hirmsasti pimedust, mis pesitseb akna taga. Nimelt oli ta tulnud Prantsusmaale oma mehega, kes siin kopsupõletikku haigestus ja nüüd surnult hotellitaos voodis lamas. Ravic aitas Joanil hankida mehele surmatunnistuse , arveldada hotelliarve ning hankida ka uus elukoht ja töökoht. Töökoha otsingul Joanile aitas Ravici Morozov lokaali uksehoida, vene päritolu habemik, kes on Ravicile, kui venna eest. Morozov on ühteaegu Ravici tugipunkt, andes talle pidevalt nõu ning abistades armuasjades Joaniga. Joani ja Ravici armastus on ettearvamatu, kord on nende tunded kirglikud ja tulised, kord aga külmad ja kustunud. Et tunnetes veelgi rohkem selgusele jõuda räägib Ravic Durantilt kavalusega välja piisava summa raha, et sõita koos Joaniga
olles haige ema rahustamine ning oma murede endale hoidmine). Eelöeldust tulenevalt on Remarque’i teost (ja ka teoseid) läbivaks teemaks ka humaansus. Kirjanik rõhutab oma romaanides armastust teiste inimeste vastu. Romaans „Läänerindel muutuseta“ aitas Paul Bäumer vastasleeri esindajat, lubades endale, et kirjutab langenud sõduri emale. Teoses „Triumfikaar“ oli Ravic toeks Joanile. Raamatus „Lissaboni öö“ loovtas mees, kes oli kõik kaotanud oma piletid paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided). Sõdurite jaoks on kadunud
Ta tahab Haakele kätte maksta. Ta kohtub mehega mitmeid kordi ja haub plaani, kuidas teda tappa. Kord õnnestub tal Haake oma auto peale saada ja siis viib ta metsa, kus Ravic ta tapab ja maha matab. Sel hetkel tunneb ta , kuidas minevik ta lahti laseb. Teos ise on lõpuni väljaviidud, st. kõik lahtised otsad saavad lõpu. Ka Joaniga jõuab asi lõpule ja lõpuks tuleb välja, et ainus mees, keda ta tõeliselt armastab on Ravic. Joani näitlejast mees vehib püssiga ja tulistab Joanile kaela. Kuul jäi seitsmenda lüli vahele pidama. Ravic opereerib teda, kuid asjatult. Joan sureb kohe pärast seda, kui on Ravicile armastust avaldanud. Joan seletab ka, et kõik teised mehed olid ainult pöörasus ja , et ta armastab ainult Ravici. Teose lõpul ollakse juba kindel, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel algab sõda. Inimesed demobiliseeritakse ja kõik , kes saavad , püüavad põgeneda. Ravicile pakutakse ka
annaabi.ee 
