Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kõrg- ja hiliskeskaeg kestis 11. sajandist kuni 15. sajandini. Kirik mõjutas seda aega palju, näiteks toimusid ristisõjad, tekkisid mungaordud ja toimus ka kiriku lõhenemine kaheks. Kokku oli 8 ristisõda, mille eesmärk oli seotud kristlaste jaoks Jeruusalemmaga, sooviti vabastada seal asuv Püha Haud. Alati sooviti ka saada uusi maavaldusi ning ka kristlaste arvu suurendada. Ristisõjad pidid suurendama ka paavsti autoriteeti. Kõik ristisõjad ebaõnnestusid. Ka kirik oli kaasatud sõjategevusse, kuna rüütliorud olid kiriku peamine relvajõud. Tulemusena kiriku mõju langes, vaen Islami ja Bütsantsiga süvenes, Katolik kirik levis Pürenee poolsaarele ja läänemere piiskondadesse ning erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma.
Juutlus Juudid on ,,valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal end ilmutanud. Aabrahami peetakse juudi rahva isaks. Jumal tegi Aabrahamiga lepingu, mille kohaselt said tema lapsed Jumala valitud rahvaks. Seadused anti Moosesele, kui ta juhtis rahvast Egiptusest välja. Siinai mäel sai Mooses endale juudi seadused (10 käsku). Juutide ajalugu on seatud Iisraeliga ja Jeruusalemmaga. Jeruusalemm on kuningas Taaveti pealinn, kelle poeg Saalomon ehitas sinna templi, mis mitu korda hävitati ja taas üles ehitati. Tänaseks on sellest säilinud ainult Nutumüür, mis on oluline palverännakute paik. Juutlus käib emaliini pidi. Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine. Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem
U 1000 eKr loodi Iisraelis kuningriik. Esimene kuningas Saul (1026 eKr), teine kuningas Taavet (1006 eKr), kolmas kunigas Saalomon.Kuningas Taavetil õnnestus ühendada Iisraeli hõimud, luua ühtne ja tugev riik. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Saalomoni ajal nautis riik rikkust ja võimsust. Jeruusalemma ehitati tempel, Iisrael oli väga jõukas. 930 eKr Saalomoni poja, Rehobeami valitsusajal jagunes kuningriik kaheks Iisraeliks põhjaks ning Juudaks (Jeruusalemmaga) lõunas. Iisraeli riik vallutati 750 eKr assüürlaste poolt, Juuda 576 eKr babüloonlaste poolt. Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II hävitas Saalomoni templi ning küüditas juudid baabüloni. Babüloonias vangistuses olles hakkas Iisraeli religioon judaism tormiliselt arenema. Pandi kirja suur osa Tanakist, tegutsesid mitmed prohvetid. 538 eKr lubatakse juutidel tagasi kodumaale pöörduda. Rooma impeeriumi aastatel mitmed juudid müüdi
vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina Jeruusalemmaga. Ristiretkeideoloogia suutis osavalt katta rüütlite maised taotlused usulisega ja Urbanus II suutis oma kõnega mõjutada nii rüütlite kui lihtrahva meeli, et ajendada neid osa võtma järgnevast missioonist Pühale Maale. Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel. I ristisõjal oli kaks nö. algmängu. Esiteks eelpool mainitud Clermont´i Kirikukogu ja teiseks Prantsuse talupoegade ristiretk , millel juhiks jutlustaja Amiensi Pierre. Teel
purustab Pärsia (330) ja jõuab Indiasse 332 kapituleerus Jeruusalemm Aleksander Suurele ilma piiramiseta, Samaarialased löövad juutidest lahku.Rajavad enda pühamu-Samaaria skisma. 320 vallutas linna Egiptuse valitseja Ptolemaios I väejuht Nikanor 315 loovutas Egiptus Süüria koos Jeruusalemmaga Antigonos I-le 312 võitis Nikanor Antigonose poega Demetrios I-t ning taastas Nikanor kontrolli Jeruusalemma üle 281 Corupediumi lahing, mille tagajärjel Aleksandri impeerium laguneb 264 Algab I Puunia sõda.
2. Egiptuse vangipõli (u 1700 1720) ja väljaränd Moosese juhtimisel Ramses II ajal. 3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7
ajal. Mooses tõi rahva vangist välja. (3)Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 12001050 eKr); (4)kuningate aeg: Taaveti (1004960 eKr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks. Kuningas Taavet oli sõdalane, võitis Koljati. Taaveti laulud. Saalomon oli Taaveti poeg. Saalomoni (970930 eKr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningriik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722. a eKr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. Saalomonlik otsus õiglane otsus, selline, millega on kõik rahul. Saalomon ja Seeba kuninganna., (5)u 50-aastane juutide Paabeli vangipõli (suur osa rahvast küüditatid Babülooniasse) ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 eKr valmis teine tempel, toora (5 Moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj eKr, Aleksander Suure vallutused 322. a eKr. (6)hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (12863 eKr), Rooma liitlasriik
raha, mis oli hoiule antud juut Gabaelile. Jumala käsul aheldas peaingel Raafael deemonite juhi Azazeli kõrbesse. Vangistusse jäi Azazel viimse kohtupäevani, mil ta igavesse tulle heideti. Gaabriel (hbr ,,Jumal on minu jõud", ,,Jumal on tugev") taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik. Kaks korda saadeti Gabriel Taanieli juurde: üks kord seletama ta nägemuste tähendust ja teine kord kuulutama seda, mis pidi juhtuma Jeruusalemmaga. Gaabriel kuulutas Sakariale poja, Ristija Johannese sündi ja Maarjale Jeesuse sündi. Seepärast on Gaabrieli peetud jumalikuks paastumaarjapäeva sõnumitoojaks, keda kujutatakse hoidmas liiliat või fleur-de-lis`ga skeptrit või pärgamendirulli, millele on kirjutatud tekst AVE MARIA, GRATIA PLENA ("ole tervitatud Maarja, täis armu") 1921. aastal kuulutas paavst Benedictus XV Gaabrieli postitöötajate, telefoni ja telegraafitöötajate kaitsepühakuks.
sagedased dünastiate vaheldumised ei lasknud riigil õitsele puhkeda. Juuda poolelt vaadatuna võis näha, et Iisraelil nagu lasuks Jahve needus. Põhjariigil puudus ka kuningale kohane kultuskeskus , nagu oli seda Jeruusalemma tempel Juudas. Et Jeruusalemma pühamu oli olnud tähtis kogu Iisraelile, pidi nüüd Jerobeam oma riigi territooriumil rajama Jeruusalemma omaga võrdväärse pühamu. Ainsaks põhjuseks polnud seejuures konkurents Jeruusalemmaga. Et põhja poolsed suguharud peale loobuist personaalunioonist üldse tõstsid Jerobeami kuningaks, näitab, et siin oli juba välja kujunenud riiklik eneseteadvus, mis ei saanud enam toime tulla kuningata. Sellega koos oli tekkinud arusaam, et kui kuningas rajab endae lossi ja templi, rajab ta ka kuningkliku templi, mis on ühtlasi ka riiklikuks pühamuks. Jerobeam rajas kuningliku Jahve-pühamu Beetelis ja Daanis (Dothan)(kui see pärimus ikka tõele vastab)
annaabi.ee 
