arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid. Põhiline shigelloosist hoidumise viis on käte hügieen ja mõistagi köögi- ja puuvilja pesemine enne sööki ning muude toiduhügieeni nõudmiste täitmine. JERSINIOOS Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust. Jersiiniate hulka kuulub kolm patogeenset mikroobi: kaks põhjustavad tüüpilisi seedetraktsi vaevusi, üks aga katku. Jersinioosi sümptomid ilmnevad mõni päev pärast nakatumist kõhuvalu ja kõhulahtisusena. Kõhuvalu annab tunda rohkem paremal pool, tekitades pimesoolepõletikukahtlusi. Hiljem võib haige kannatada liigesevaevuste käes. Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul organismi toetavat ravi - antakse juua palju vett, et taastada kõhulahtisuse ja oksendamisega tekkivat veekaotust
teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias jaPõhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nadsoole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku. Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta
ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°C juures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku.
tekkida liigespõletikud. Tekkepõhjused ja - mehhanismid Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on paljunemisvõimelised -1 kuni +45°Cjuures, seega kasvavad nad meelsasti ka külmkapitemperatuuril. Jersiiniaid leidub kõikjal: pinnases, vees, toiduainetes, seda kannavad edasi paljud loomad, linnud, roomajad. Haigestumisi põhjustavad vaid mõned jersiiniate alatüübid. Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada
sanitatsioon; temperatuuri reziimide rikkumine: a) toidu mitteküllaldane jahutamine b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. 5.2 Põhjused,miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem? parem haiguste registreerimine; labordiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga); rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud; inimesed on tundlikumad (statistika selle kohta puudub); tarbijad nõuavad pikema säilitusajaga toiduaineid (listeeriate ja jersiiniate esinemise võimalus suureneb); halb hügieen köökides; suurenenud on pooltoore liha ja valmistoitude söömine; suuremad haiguspuhangud (saavad alguse toitlustamisega tegelevatest ettevõtetest); suured farmid - intensiivne loomakasvatus. Toiduohutuse tagamine sisaldab järgnevaid menetlusi: tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist;tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele;tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist;seadmete ja tootmisruumide efektiivset
a) toidu mitteküllaldane jahutamine, b) toidu mitteküllaldane kuumutamine jt. Põhjused, miks tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi on rohkem: · parem haiguste registreerimine; · laboridiagnostika on täienenud (seotud eelnevaga); · rohkem tootmist, et suurendada käivet; tapaliinidel on kiirused kasvanud; · inimesed on tundlikumad (statistika selle kohta puudub); · tarbijad nõuavad pikema säilitusajaga toiduaineid (listeeriate ja jersiiniate esinemise võimalus suureneb); · halb hügieen köökides; · suurenenud on pooltoore liha ja valmistoitude söömine; · suuremad haiguspuhangud (saavad alguse toitlustamisega tegelevatest ettevõte- test); · suured farmid intensiivne loomakasvatus. Toiduohutuse tagamine sisaldab järgmisi menetlusi: · tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist; · tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele;
annaabi.ee 
