kuulutas Taavet kuningaks kiirelt oma poja Saalomoni. Rahvas võttis Saalomoni kahe käega omaks. Kuningas Taavet ja Saalomon valitsesid Iisraeli sama kaua 40 aastat. Saalomoni valitsemise ajal oli Iisraeli rahval väga raske ja kui tema valitsemise aeg hakkas mööda saama palusid nad uuelt kuningalt, Saalomoni pojalt Rehabeamilte, et tema nende iket kergendaks. Saalomon oli hea kuningas, kes järgis seda, mida Jehoova talle oli ette rääkinud ning proovis ka nõnda käituda. Ta ehitas Jehoovale suure pühakoja ja ka kuningatele pühakoja. Saalomon avas ka suhted Egiptuse vaaraodega, tema tütar omale naiseks saada. Kuningas Saalomoni riik oli väga võimas ja rikas riik. Tema kuningriigil oli koormata kaupa kulda ja muid varalisi väärtusi üks teine valitseja, tema vend vist, kinkis talle isegi kakskümmend linna, aga need kõik oli nii öelda halvad linnad. Peale Saalomoni valitsemisaega jagunes Iisrael kaheks, kuna rahvas ei olnud nõus vana
· Osias tunnistab, et tahab Juuditit enda kotta ning seepärast kaitseb teda abielurikkumise ja tapmise küsimuses. · Juudit nõuab, et räägitaks rahvale lugu tema mehe surmast. Siimeon esialgu keeldub, kuid viimaks nõustub. · Siimeon räägib rahvale Juudit loo ning seab neid valiku ette, kas nad mõistavad Juuditi üle kohut käsuandmist mööda või nii nagu käsib halastus. · Rabi väidab, et Olovernese tapmine olevat Juuditile nüüd hoolimata mehe tapmisest Jehoovale lepituseks. · Kabrise sõnade kohaselt väärib Juudit surmanuhtlust. · Rahvas pooldab viimaks Kabrist ning Juudit seotakse kinni. · Osias on rahva käitumisest meeletu ning tapab end. · Juudit vabastatakse taas, kuigi vastu ta enda tahtmist. Siimeon tahab ta lõpuks kotta viia, kuid Juudit tahab koju. Siimeon ei taha teda sinna lasta, kuna tema koda olevat rahva poolt rüüstatud. · Juudit ja Siimeon arutlevad Jehoova olemasolu üle. Siimeoni poeg olevat samuti
> Vägilasekasvu mees. 26. kuldvasikas Ebajumalakuju, mille juudid Aaroni eestvedamisel kuldehetest valmistasid, kui Mooses viibis ära Siinai mäel. Hiljem pidi kogu rahvas selle süüteo eest rängalt kannatama. > Maine varandus kultuseobjektina. 27. kärbeste jumal / Peeltsebul (Peltsebul, Beltsebul) Algselt vilistite jumal Ekronis, kelle nimi võis olla Baal Sebul (,,kõrge koha jumal"). Võimalik, et juudid, kelle meelest selline nimi oli sobilik ainult Jehoovale, moonutasid selle Baal Sebubiks (,,kärbeste jumal"), nagu see esineb Vanas Testamendis. Ajapikku muutus see jumalus iisraellaste silmis ebajumala musternäiteks. Uus Testament nimetab teda ,,kurjade vaimude peameheks" ja keskaegses demonoloogias on Peeltsebulil oluline koht Saatana lähima manulisena. 28. küünalt vaka all hoidma ,,Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on
Liivimaa konsistoorium lõpliku trükiloa alles 20. aprillil ja Tartu tsensor kinnitas selle 5. mail. Kui juurde arvata veel trükkimise ja laialisaatmise aeg, siis ei saanud noote tervikuna kasutada rohkem kui kuus kuud. Laulupeo repertuaar sisaldas 27 laulu: 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku. Vaimulikest paladest tulid esitusele B.Kleini kantaat ,,Jumal on suur", F.Brenneri laul ,,Taevas ning maa kaovad", C.Palmeri ,,See on kaunis, lõbus ja hea", L.v.Beethoveni ,,Kõik taevad laulavad Jehoovale kiitust" ja W.A.Mozarti ,,Tere, tere, Jeesus Kristus". Ilmalikest paladest lauldi F.Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", C.Kollani ,,Mu meeles seisab alati", A.Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani". Üldiselt on laulupeo kava üsna kõrgel muusikalisel tasemel. Kahtlemata oli see noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi endid ja laiemat üldsust. 7 Kohalikud ettevalmistused
Piduplatsiks oli valitud Emajõe vasakul kaldal, praeguse Peetri kiriku vastas asetsev ,,Ressource'i" seltsi aed, õigemini park, mis kaldus juba linna serva jääma. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J.V. Jannsen, teist osa A.Kunileid-Saebelmann. 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. 2 laulu aga saksa muusikaklassikasse: L.v. Beethoveni hümniline ,, Kõik taevad laulvad Jehoovale kiitust" ja W.A. Mozarti ,,Ave verum". Esimese päeva vaimuliku kontserdi vahele oli põimitud ka kõnesid. Kõnelejad olid määratud pidukomitee poolt ja nendeks osutusid peamiselt pastorid. Tartu tegelased võtsid sõna tervituseks, külaliskõnelejad vastasid ülesvõetud mõtetele. Kontserdi teisel vaheajal loeti ette tervitustelegrammid. Kontserdi lõppedes läksid lauljad rongkäigus linna tagasi. Õhtu
neid. Järgmine kuningas Abija püüdis Põhjariigi Juudaga taas ühendada, viies edukalt läbi suure sõja kus Iisrael tugevasti kannatada sai. Abija vallutas Jerobeami. Kuningas Aasa kõrvaldas võõrad altarid ja ohvrikünkad, tagas kuningriigile rahu. Ehitas Juudasse kindlustatud linnu, Jehoova hoidis neid ja aitas lüüa Etiooplasi lahingus. Ta viis läbi usupuhastuse, Jehoovale ohverdati ning sõdu ei toimunud kuni Aasa kolmekümne viienda valitsuseaastani. Ta tegi Ben- Hadadiga, Süüria kuningaga, lepingu ning ei toetunud Jehoovale, seepärast kaotas ta sõjaväe. Hiljem jäi ta haigeks ning suri selle tagajärjel. Aasa poeg Joosafat, saades kuningaks, kindlustas sõjaväge ning püüdis Süüriale vastu hakata, kuid sai koos Iisraeliga lüüa. Koos Iisraeli kuninga Ahasjaga tegi ta õelat tööd, milleläbi ka Jehoova ta purustas (uputas ta laevad).
midagi. Teie oma keelega -- see pole keel! Kuulan teid ja uskuge või mitte, aga just kui juudi sünagoogis. Mõnekümne aasta eest käisin ma seal, noor neiu viis, ilusam kui kõik naised ilmas. Nüüd pole enam niisuguseid tüdrukuid olemas, kusagil ei ole. Aga siis oli ja siis läksin sünagoogi, sest mis ma muidu sinna oleksin pidanud minema. Tema oli ülal, mina all, nõnda seisime vastastikku. Sünagoogis on ikka naised ülal ja mehed all, naised on Jehoovale lähemal. Ja kui ta nõnda ülalt minule otsa vaatas, siis kordasin tema nime -- Lea, Lea, Lea... See on kõige ilusam nimi. Kuulake, missugune muusika: L-e-a!" Pikkamisi hääldas ta seda nime, venitades iga tähte ja matsutades oma peaaegu hambutut suud. ,,Härra Voitinski, kas olete poissmees?" küsis v. Elbe, Riiast pärit sakslane, kel väikesed valged käed ja nii pikad sõrmed, et teda hakati hüüdma pikanäpumeheks, mis oli haavav niihästi
annaabi.ee 
