Tarbekunst: keraamika (vorm); mööblidisain, rõivadisain, pakendidisain (senisest huvitavamate, lihtsamate, ilusamate ja keskkonnasäästlikemate toodete loomine); lilleseadekunst e. ikebana (taimede kasutamine kompositsiooni loomisel). 4. Küsimus: kunstimõisted Animatsioon - joonistatud film, kus illusioon liikumisest on saavutatud korduvate piltide kiire esitlemisega, nt. Lotte Graafika - kujutava kunsti liik, väljendusvahendiks jooned Ikoon - pühapilt, kus kujutati Maarjat ja Jeesuslast, tänapäeval kasutatakse kuulsatest inimestest rääkides, nt moeikoon (Madonna, Lady Gaga) Initsiaalid - nime esitähed, nt. märkmikukaantel Kalligraafia - kirjakunst, nt. päeviku kirjutamine, õnnitluskaardid Karikatuur - naljapilt kellestki või millestki, nt. ajalehe päevakommentaar Koloriit - pildi värvikasutus, nt. soe koloriit (kollased toonid) Kompositsioon- pildi ülesehitus, st. kuidas asjad pildil paiknevad, nt. tasakaalus
skulptor ning arhitekt. Maalis sixtuse kabeli laele 9 stseeni esimese moosese raamatust. Oli vatikani peaarhitekt. Hinnatakse püha perekonda, madonna lapsega, aadama loomist, viimset kohtupäeva ja taavetit(skulptuur). Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Raffaello santi: maalis rida madonnapilte, kaunistas vatikani piduruume. Hinnatakse sixtuse madonnat, ateena kooli, disputat, neitsi maarjat ja jeesuslast püha ristija johannesega. Kujuta enamasti teisi kuulsaid oersiine, kuid on joonistanud enda autoportree "ateena kooli" nurka. Veneetsia: kunstnik giorgone: "magav veenus", tizian lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes
skulptor ning arhitekt. Maalis sixtuse kabeli laele 9 stseeni esimese moosese raamatust. Oli vatikani peaarhitekt. Hinnatakse püha perekonda, madonna lapsega, aadama loomist, viimset kohtupäeva ja taavetit(skulptuur). Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Raffaello santi: maalis rida madonnapilte, kaunistas vatikani piduruume. Hinnatakse sixtuse madonnat, ateena kooli, disputat, neitsi maarjat ja jeesuslast püha ristija johannesega. Kujuta enamasti teisi kuulsaid oersiine, kuid on joonistanud enda autoportree "ateena kooli" nurka. Veneetsia: kunstnik giorgone: "magav veenus", tizian lõi portreesid mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes
Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
eestvõitlejad; üleval Jumal, Neitsi Maarja ja Ristija Johannese vahel; esimesed peenmaalijad; Madonna pildid: Kantsler Rolini Madonna; portreed: Perekond Annalfini; Mees punase turbaniga; Van den Weyden Brüsseli linnakunstnik, põhiteemaks Maarja elu ja Kristuse kannatused; anatoomiline kuj. polnud tähtis; Kristuse ristilt võtmine; tuntuim portree: Hertsog Charles Südi; Van der Goes realist; mahlane maalitehnika; kuulsaim: Portinari altar (keskne stseen kuj. Jeesuslast, tiibadel Portinari ja tema naine); Van den Memling mõjutatud Weydenist, õrnem, lüürilisem, kuulsaim: Dansiki Maarja kiriku altar, väga figuuririkas viimne kohtupäev; Püha Katariina müstilise abieluga; palju Madonna pilte, nägu spetsiifiline; Massys altari pilt: Kristuse haudapanek, tuntud olustikumaalija; üleminekukunstnik Hieronymos Bosch hilis-keskaegne müstitsism;
pidalit�biste ja �hiskonna heidikute eest. Teose paremal paneelil on pjedestaal, millele on maalitud heraldiline liilia ning kus p�lvitab donaator. Teosed neitsi Maarjaga on kogu kristlikus kunstis k�ige s�gavama armastuse ja kaastunde v�ljendajad, kus neitsi inimlik kuju oma hoolivas emalikus ja ennastohverdavas lihtsuses omandas jumaliku m��tme. Last toitva Jumalaema kultus oli eriti levinud Itaalias. 14. sajandi esimesel poolel v�is Jeesuslast rinnaga toitva neitsi kujutisi n�ha Toscana ja Firenze p�hakodades. Maailma kuulsaim Jeesuslast toitev neitsi Maarja on aga suure kunstniku ja teadlase Leonardo da Vinci (1452 � 1519) maalil �Madonna Litta�. ******* Monogrammist AG kuulus nimeka Saksa maalikunstniku ja graveerija Martin Schongaueri l�hikonda; v�imalik, et oli tema �pilane v�i assistent. Oma tingnime sai ta monogrammi j�rgi, mis oli m�rgitud tema peamistel teostel nagu n�iteks
Selle erilise, tähendusliku perioodi algustähiseks kujunes kirikukalendri toomapäev (apostel Tooma päev, 21. dets.), muistne jõulu-nimetus hakkas märkima Kristuse sünnipüha (25. dets.), ligikaudu 300 aastat tagasi jõudis sellesse pühade-ritta ka 1. jaanuarile määratud uusaasta ehk nääripäev. Jõuluaja lõpu tähistest on esiplaanil kirikukalendri kolmekuningapäev (legendi järgi läinud kolm tarka või kolm kuningat sel päeval, 6. jaan., vastsündinud Jeesuslast kummardama), kuid Lääne- ja Loode-Eestis ka nuudipäev (pühakuks kuulutatud Taani hertsog Knut Lavardi mälestuspäev, mida meil tähistati 7. jaan.). Kultuurikontaktid Eesti rahvakalendri teadaolevate eri tähtpäevade või kalendriliste perioodide arv ulatub sajani. Kaugeltki kõikidel katoliku pühakute mälestuspäevadel pole olnud sobivust kohastuda eestlaste rahvakalendris. Mõnedki trükikalendritesse sisse võetud tähtpäevad jäid kodunemata, sest neil
annaabi.ee 
