Saksofon (Eofdreams, 2013) 1. Saksofoni ajalugu Saksofoni patenteeris 28. juunil 1846 aastal Adolphe Sax(1814-1894) üritades luua sõjaväeorkestrite tarvis võimsamat pillirühma, mis oleks klarnetite ja tenorvaskpillide vahelüli. Saksofon on väljendusrikas nagu trompet ja mobiilne nagu klarnet. Kuigi Saxi idee ühendada ühekordne lest koonusja toruga ei olnud päris uus, oli saksofon esimene seda tüüpi pill, mis läbi lõi. (Muusika-entsüklopeedia, 2006, Jazziraamat, 1999) (Adolphe Sax, Wolfgangsvault) Selle populaarsus kasvas alates kasutuselevõtust Prantsusmaa jalaväeorkestris. Sellest saati on saksofon olnud sõjaväemuusikas populaarne. Saksofon, mis võeti Briti sõjaväeorkestrite regulaarkoosseisu 1920. aastail, on nüüd võitnud kindla koha ka tänapäeva sümfooniaorkestris. Peale selle levis saksofon paljude erinevate esinejate kaudu, kes tegidki just kontserdeid demostreerimaks saksofoni ja millist muusikat
algse jazziga.Vaatamata sellele on igal erinaval jazzi liigil palju austajaid ja kuulajaid.Korraldatakse küll ka festivale eraldi dixieland-ansamblite,bigbändide ja free jazzi kuulajatele.Kokkuvõtteks on jazzil palju austajaid ja vaatamata selle arenemisele kuulatakse seda sajandist-sajandisse ikka edasi. 9 Kasutatud kirjandus "Muusikaõpik IX klass" "Helisev Maailm " muusikaõpik V -VI klas "Jazziraamat" "Ene 2" 10
See oli üks viiekümnendate suuri jazzõhtuid. Pärast Billy Strayhorni surma päästis Ellington veel kord valla uue loomejõu. Sündis mitu olulist uut tööd ja plaati. 1970 võttis Ellington ette pikima turnee, mille jazzorkester eales ette võtnud: Nõukogude Liit, Euroopa ja Ladina-Ameerika. 25. mail 1974, kui Ellington suri, avaldas talle austust kogu muusikamaailm Leonard Bernsteinist Miles Daviseni. 11 Kasutatud materjal "Jazziraamat", Joachim E. Berendt, 1999. a. www.freemaninstitute.com/BCF%20Dukephoto.htm www.authentichistory.com/audio/1930s/music/1932-It_Dont_Mean_a_Thing.html www.allaboutjazz.com/albums/pedroscassa/ellington.sized.jpg www.americaslibrary.gov/DukeEllingtonPoster.jpg www.users.globalnet.co.uk/~mcgoni/ella/ www.schirmer.com/composers/Ellington.gif www.ellington-music.co.uk www.images.allposters.com www.dukeellington.com www.redhotjazz.com www.dellington.org www.dike-ellington.com
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke ...
6. “Helisev Maailm” (m u usikaõpik V II klass)- Raimo Kangro- Tallinn “K oolibri” 1996 7. “Helisev Maailm” (m uusikaõpik V III klass)- Raimo Kangro- Tallinn “K oolibri” 1998 8. “Popmuusikast” – Valter Ojakäär- Tallinn 1978 9. “Vaibunud viiside kaja” - Valter Ojakäär- Tallinn 2000 10. “Rock- rapsoodia” – Vello Salumets- Eesti Entsüklopeediakirjastus , Tallinn 1998 11. “Jazziraamat”- Joachim E. Berendt- kirjastus “V agabund” 1999 12. “Jazz, The Rough Guide” - Jan Carr, Digby Fairweather, Brian Priestley- 1998 London 13. “Rock Of Ages- History Of Rock And Roll”- Ed Ward, Geoffrey Stokes, Ken Tucker- England- 1987 14. “Reggae, The Rough Guide”- Steve Barrow, Peter Dalton- London 1997 15. “Nael”(M uusik aajakiri)- nr. 1, nr.2, nr. 3- 2000 -UP Kirjastus Tallinn 2000 16. I
“Polkast rokini 2” 1989), mis vastab täiesti oma pealkirjale, käsitledes lühidalt kõiki tuntu- maid 1980. aastatel tegutsenud leviansambleid. Paaril leheküljel on ka väga üldist teavet seoses meie tolle aja džässmuusikutega, kordustrüki sissejuhatuses käsitletakse lühidalt ja väga pealiskaudselt sõjaeelset aega. Siin esineb mitmeid ebatäpsusi nimede kirjutamisel. 1999. aastal ilmus eesti keeles Joosep Sanga tõlkes Joachim E. Berendti ja Günther Hues- manni “Jazziraamat” – üks Euroopas tunnustatumaid džässi ajaloolisi käsitlusi, mis paistab silma oma erapooletusega protsesside jälgimisel vastupidi enamiku USA uurimuste ameerika- kesksusele. Eesti keeles on ilmunud veel V. Ojakääru eesti levimuusika ajalugu käsitlevad kroonikalaadsed “Vaibunud viiside kaja” (2000) ja “Omad viisid võõras väes” (2003). Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20
annaabi.ee 
