2.1 Lühiredaktsioon Russkaja pravda lühiredaktsioon I.A. Stratonovi8 järgi ja teiste ajaloo teadlaste järgi, terviklikuna ilmunud aastal umbes 1072 ning selles sisalduvad 6 nimekirju. Iseenesest koosneb ta 43 sätetest. Kuid enne lõpliku lühiredaktsiooni moodustamiseni eksisteeris sellele eelnev ,,Jaroslavi õigus", mis tekkis aastal 1016 või 1036 (teadlaste seas ei leia ühtset kokkuleppet). Selle õiguse sätete numbrid on 1-18. Aastaks 1072 ilmub nii öelda ,,Jaroslavitsi õigus" ehk Jaroslavi järglaste õigus, mis täiendab eelneva õiguse ning teeb lühiredaktsiooni terviklikuks. Selle õiguse sätete numbrid on 19-41. Esimene lühiredaktsiooni osa (,,Jaroslavi õigus") rääkis veritasu tava säilitamisest ning ,,piisavalt täpse kohtu trahvide differentseerimisest sõltuvalt kannatanu sotsiaalsest seisundist". Kui rääkida veritasust, siis seoses feodaalsuhete arendamisega ,,Jaroslavi
põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku Püha Georgi järgi Jurjeviks, ning pani Ugandile peale maksud. Jurjev püsis 1061. aasta kevadeni, mil eestlased selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. Pärast Mstislavi surma võttis Jaroslav tema valitsusjärje üle ja sai kogu Vana-Vene riigi valitsejaks peale Izjaslavi alluvuses olnud Polotski vürstiriigi. Novgorodi valitsema pani ta oma vanima poja Vladimir Jaroslavitsi. Saavutanud varjaagide, kiievlaste ja novgorodlaste väega veel kord võidu Kiievit rünnanud petseneegide üle, kindlustas ta endale mõneks ajaks rahu. 4 Sisukord Päritolu.......................................................................2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast .....................3 Sõjaretked.......................................................................
Karjala asustus levis ka lääne suunas. Nüüdses Savos oli tollal ilmselt samuti hõre saami asustus. Saame põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. Läänes laiendas seni paganlike ja riikluseta läänemeresoomlaste alade arvel oma valdusi katoliiklust esindav Rootsi. 1240 üritasid rootslased Birger Jarli juhtimisel kindlustuda Neeva suudmes, ent said vürst Aleksandr Jaroslavitsi (Nevski) juhitud Novgorodi vägedelt lüüa. 1249. aastaks õnnestus Rootsil vallutada Häme ning nihutada oma piir Kymi jõeni (nn teine ristiretk). 1293 sekkus Rootsi riigihoidja Tyrgils Knutsson konflikti oma sõltumatuse eest seisvate paganlike läänekarjalaste ning neid allutada üritava Novgorodi vahel ning tal õnnestus vallutada Karjala kannase lääneosa ning rajada Viiburi linnus (nn kolmas ristiretk).
eelkõige karusnahku). Karjala asustus levis ka lääne suunas. Nüüdses Savos oli tollal ilmselt samuti hõre saami asustus. Saame põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. Läänes laiendas seni paganlike ja riikluseta läänemeresoomlaste alade arvel oma valdusi katoliiklust esindav Rootsi. 1240 üritasid rootslased Birger Jarli juhtimisel kindlustuda Neeva suudmes, ent said vürst Aleksandr Jaroslavitsi (Nevski) juhitud Novgorodi vägedelt lüüa. 1249. aastaks õnnestus Rootsil vallutada Häme ning nihutada oma piir Kymi jõeni (nn teine ristiretk). 1293 sekkus Rootsi riigihoidja Tyrgils Knutsson konflikti oma sõltumatuse eest seisvate paganlike läänekarjalaste ning neid allutada üritava Novgorodi vahel ning tal õnnestus vallutada Karjala kannase lääneosa ning rajada Viiburi linnus (nn kolmas ristiretk). Piir Rootsi ja Novgorodi valduste vahel
Batu khaan- hävitas Volga Bulgaaria. 1238 kaotasid venelased Siki jõe lahingu. Hävitas Kiievi, Poolasse, Ungarisse ja ss tagasi Mongooliasse. Samal ajal lõi Novgorodi vürst tagasi rootslased Neeva jõel (ainult V allikates mainitud lahing) ja liivimaalased Jäälahingus (5.aprill 1242.a; Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitsi juhitud Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi sõjasalkade vahel. Novgorodlased võitsid.) Aleksander Nevski e Aleksander Jaroslavits (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (12361240, 12411252, 12571263) ja Kiievi suurvürst (12491263). Aleksander Nevski on Vm rahvuskangelane ja õigeusu pühak (Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander). 1547. a kanoniseeriti ta pühakuks Vene Õigeusu Kiriku poolt.
Karjala asustus levis ka lääne suunas. Nüüdses Savos oli tollal ilmselt samuti hõre saami asustus. Saame põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. Läänes laiendas seni paganlike ja riikluseta läänemeresoomlaste alade arvel oma valdusi katoliiklust esindav Rootsi. 1240 üritasid rootslased Birger Jarli juhtimisel kindlustuda Neeva suudmes, ent said vürst Aleksandr Jaroslavitsi (Nevski) juhitud Novgorodi vägedelt lüüa. 1249. aastaks õnnestus Rootsil vallutada Häme ning nihutada oma piir Kymi jõeni (nn teine ristiretk). 1293 sekkus Rootsi riigihoidja Tyrgils Knutsson konflikti oma sõltumatuse eest seisvate paganlike läänekarjalaste ning neid allutada üritava Novgorodi vahel ning tal õnnestus vallutada Karjala kannase lääneosa ning rajada Viiburi linnus (nn kolmas ristiretk). Piir Rootsi ja Novgorodi valduste vahel määrati
annaabi.ee 
