varieerub.2 = i= 1 i =1 i =1 n - 1 n n Variatsioonikordaja - standardhälbe ja keskväärtuse suhe. Selleks, et võrrelda võrreldamatuid andmeid. Juhuslik suurus on suurus, mille konkreetne väärtus sõltub juhusest. Juhusliku suuruse jaotuseks e. jaotusseaduseks nimetatakse eeskirja, mis seab juhusliku suuruse igale väärtusele vastavusse selle väärtuse omandamise tõenäosuse.Binoomjaotus on diskreetse juhusliku suuruse enimi levinud jaotus.Ex=np; = npq. Normaaljaotus kirjeldab tunnust, mille keskimise taseme lähedased väärtused esinevad tihti, aga suuri kõrvalekaldeid keskimisest väärtusest on harva. Tekib*tunnuse väärtustel on olemas mingi fikseeritud keskmine tase*tunnuse väärtus kujuneb
prognoositakse. Dispersioon ja standardhälve Juhusliku suuruse iseloomustamiseks ei piisa ainult keskväärtusest. Tähtsuselt järgmisteks karakteristikuteks on dispersioon ja standardhälve. Need iseloomustavad juhusliku suuruse hajuvust keskväärtuse ümber. Dispersiooniks nimetatakse juhusliku suuruse hälvete ruutude keskmist keskväärtusest: Normaaljaotus Igal juhuslikul suurusel on spetsiaalne jaotusseadus. Eristatakse paljusid jaotusseaduse tüüpe. Üks kõige enam levinud jaotusseaduseks on normaaljaotus: 1 ( x EX ) 2 f ( x) 2 exp( 2 2 ) dx . Normaaljaotus on määratud kahe arvkarakteristikuga – keskväärtusega ja standardhälve ehk dispersiooniga. Normaaljaotus on piirjaotusseadus. Seepärast on ta väga laialt levinud.
Juhuslikud suurused liigitatakse diskreetseteks ja pidevateks. Diskreetne juhuslik suurus võib katse või vaatluse tulemusena omandada lõpliku või loenduva hulga väärtusi. Näiteks: üliõpilaste arv auditooriumis, täringu viskel saadud silmade arv jne. Pidev juhuslik suurus omandab mistahes väärtusi mingist lõplikust või loenduvast vahemikust. Näiteks: mistahes seadme tööiga, auto kütusekulu 100 km. 2.2 Diskreetse juhusliku suuruse jaotusseadus Diskreetse juhusliku suuruse jaotusseaduseks nimetatakse vastavust tema kõigi võimalike väärtuste x1, x2, …,xn ja nende tõenäosuste p1,p2, …,pn vahel. Jaotusseadust on võimalik esitada kas tabeli kujul jaotusreana X x1 x2 …. xn p p1 p2 …. pn Või graafiliselt jaotuspolügoonina n Lõplike diskreetsete juhuslike suuruste korral
Mahuindeks – Hinnaindeks – Koondindeks – 5. Jaotusseadused Juhuslik suurus - suurus, mis katse tulemusel omandab juhuslikult ühe ja ainult ühe oma võimalikest väärtustest. Nt: Täringuviskel saadud silmade arv, loengut külastavate üliõpilaste arv Diskreetne suurus – väärtused on isoleeritud, erinevad üksteisest mingi lõpliku arvu võrra Pidev suurus - väärtused täidavad mingi vahemiku täielikult ära Jaotusseadus - Diskreetse juhusliku suuruse X jaotusseaduseks nimetatakse vastavust suuruse kõikvõimalike väärtuste xi ja nende tõenäosuste pi vahel. Jaotusfunktsioon - tõenäosus, et juhusliku suuruse X väärtus on väiksem-võrdne mingist reaalarvust x. Valem: F(x)=P(X<=x) Keskväärtus ehk oodatav väärtus - Kui juhusliku suuruse X väärtuse xi esinemise tõenäosus on pi , siis selle juhusliku suuruse keskväärtus ehk oodatav väärtus. Oodatav väärtus on otsustamisel kriteeriumiks
suuruseks. Diskreetne juhuslik suurus on määratud, kui on teada tema võimalikud väärtused ja nende väärtuste ilmumise tõenäosused, st. kui on antud jaotustabel. Korrastatud mõõtetulemused on väärtused suuruse järgi, mis on aluseks jaotusseadusele ja jaotusfunktsioonile F(x). Jaotusseadus - väärtus xk ja temale vastav tõenäosus pk=ni /ni (või teiste sõnadega - Diskreetse juhusliku suuruse jaotusseaduseks nimetatakse vastavust tema kõikide võimalike väärtuste x1, x2, ... ja nende tõenäosuste p1, p2, ... vahel. Juhusliku suuruse jaotusfunktsioon F(x) määrab tõenäosuse selleks, et juhuslik suurus on väiksem tõkkest x, s.t. F(x) = P(X < x). Jaotusfunktsioon on juhusliku suuruse universaalne iseloomustaja, mis kirjeldab võimalike väärtuste tõenäosuste jaotust. Tõenäosuste tihedusfunktsioon f(x) on esimene differentsiaal jaotusfunktsioonist.
lq tähistustes on siin KB . Milline on siin resultandi Q moodul? See on võrdne jaotuskujundi 3 pindalaga, järelikult 1 Q qm l q (1.2) 2 Olgu veel siinkohal öeldud, et jaotusseaduseks võib üldjuhul olla kuitahes keeruline funktsioon q f x , kus x on varda pikikoordinaat alguspunktiga varda vasemas otspunktis A. §2. Staatika aksioomid Kõik staatika teoreemid ja võrrandid on tuletatavad mõningatest lähtekohtadest, mida tunnustatakse ilma matemaatiliste tõestusteta ja mida nimetatakse staatika aksioomideks. Staatika aksioomid kujutavad endast hulgaliste katsete ja vaatluste üldistamise tulemust kehade J
annaabi.ee 
