· tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad alumistel riiulikorrustel ja harvemini väljastatavad tooted kõrgematel riiulikorrustel · tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad põrandal asuvatel kindlaksmääratud hoiukohtadel · esimesena saabunud tootepartii tooted väljastatakse esimesena või viimasena tulnud tooted väljastatakse esimesena 7. Laotöö efektiivne planeerimine · Täielik inegreeritus tarne ehk jaotusketis, EDI · Parterlus tarniatega · Õige metoloogia süsteemi rajavala meeskonnale · Ümberõpe, koolitus 8. Komplekteerimine 9. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI strateegia) - Üks rohkem kõlapinda leidnud partnerluse vorme, mis on suunatud ettevõtte tarneahela efektiivsuse suurendamisele. VMI partnerluse korral otsustab laoseisu täiendamise edasimüüja asemel tarnija. See tähendab, et tarnija jälgib
ehitama. See poleks efektiivne. Ka firmadele, kes lähetavad väikestes kogustes kaupu suure vahemaa taha, võib sobida rohkem rendiladu. Teenuse osutamise taset võib mõõta tunnis lähetatud partiide arvu, tellimuse täitmise määra ja õigeaegsete jaotuste protsendi alusel. Laotegevuskuld on igal juhul väiksemad kui siselaol. Kuna lepinguladu peab tenima kasumit, siis suunab see lepinguladu töötama maksimaalse efektiivsega. Ladude arv ja suurus Väga oluline on määrata ladude arv jaotusketis. Kui ladude arv kasvab, vähenevad veo- ja ebapiisava laovaru kulud. Kui suurendatakse ladude aru, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu. Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb. Lao, jaotuskeskuse asukoht Lao asukoha määramisel on kolm kriteeriumi: kas ladu asub tootmise lähedal, tarbimiselähedal või tal on vahepealne asukoht.
Siiski võivad nad olla mõjutatavad kaubaühiku virnastamisel ja kinnitamisel tekkivate jõudude poolt. Pakend võib neid lööke pehmendada/neelata samasugusel viisil nagu teeb ta seda toote transpordi puhul. Pakend, kui ratsionaliseerimisfaktor transpordis, ümberlaadimisel, ladustamisel ja positsioneerimisel. Pakkimisel on ka teisi funktsioone. Pakitud tooted mõjutavad kauba liigutamise moodust ja pakend võib põhjustada ka toote palju ratsionaalsemat liikumist jaotusketis. Pakendi tugevus, jäikus, suurus ja kuju mõjutavad suuresti tõste-transpordiseadmete ja ladustamise viisi valikut. Näiteks: üksteise peale ladustatava toodete arv, virna suurus on suuresti sõltuvad pakendi tugevusest ja jäikusest, pakendi mõõtmetest ja suurusest. Parandades kastide ja kaubaühikute vastavaid omadusi võidakse suurendada ka virna mõõtmeid ja teisi omadusi ning ka ladustamise kompaktsust.
· Suurte tootmispartiide madalad tootmiskulud (hinna eelis) Ladusid püütakse vältida kui: · Kapitali ei soovita siduda käibevahenditega (raha on kinni laos oleva kauba näol) · Soovitakse säästa laokuludes · Ladu põhjustab kauba asjatut käsitsemist ja kulusid Kapitali vabastamine ja kogu logistilise ahela muutmise efektiivsemaks on loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hulgikaubanduse ül. Jaotusketis Müüb kaupu jaekauplustele, tööstustarbijatele, firmadele, põllumajandusettevõtetele. Hulgikaubandus tegeleb valmis saadetiste kompl. Hulgikaubanduses sorteeritakse suured partiid väikesteks saarestikeks tegeletakse reklaamiga, märgistamise kujundamisega, Jaekaubanduse ül. Jaotusketis teeb toote lõpptarbijale või tööstustarbijale ostukõlblikuks. (kaasaarvatud e. poed, telefoni teel müük) Pakendid Pisipakk- kaal ei ületa 35 kg. Pikkus ei ületa 2 m
jaekaubandust Hulgikaubandus Jaekaubanuds Suurjaemüüja, mis on toiduainete jaotussüsteemis tootja ja tarbija vaheline lüli Lao ja jaotuskeskuste erinevus seisneb selles, et ladu ladustab ja säilitab toodet, jaotuskett liigutab toodet Jaotuskett on kompleks, millel on lõik lao funktsioonid, v.v. traditsiooniline kauba hoidmine Jaotuskeskuse rajamisel on oluline: · Täielik integreeritus tarne- ehk jaotusketis, EDI · Partnerlus tarnijaga · Õige metodoloogia süsteemi rajavale meeskonnale · Ümberõpe, koolitus · Testimine ja kui vaja, olemasoleva olukorra ümberkorraldamine · Agressiivne projekti juhtimine · Tehnoloogia valik, eriti IT Jaotuskeskuse rajamist tuleb käsitleda koos jaotusketiga Jaotuskett töötab kui üksikutest organisatsioonidest koosnev süsteem Ladu
mitu korda suurem suhteliselt odavate nn ühekordse kasutusega aluste osatähtsus. 5. Aluseid lisandub ringlusesse kaubanduskeskuste kaudu. 6. Aluseid koos kaubaga tarnitakse tööstusele, ehitusobjektidele ja põllumajandusele. 22. Kaupade markeerimine Markeering kaubal peab olema selge ja kõigile ühtmoodi arusaadav. Eriti oluline süsteemsetel vedudel 23. Tagastuslogistika (definitsioonid) Tagastuslogistika = Reversiivlogistika On kaupade liikumine jaotusketis tarbijalt tootja suunas. On toormaterjali, pooltoote ja lõpetatud toote ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästliku liikumise planeerimine, realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast kuni lähtekohani selleks, et taastada kauba väärtust või tagada nõuetekohane likvideerimine. On vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubavoo ning pakendamise planeerimine,
logista komponendid) integreeritud juhtimist? Eelkõige võimaldab see vähendada ettevõtte käigus hoidnüseks vajalikke tegevussisendite / väljundite laovarusid. Ilma logistiliste valdkondade integreeritud juhtimiseta tekivad näiteks laovarudega suurenemisele vüvad krütilised vastuolud järgmiste üksuste vahelo vahel: tarnija - sisseostmine sisseostmine tootmine tootmine -- müük / turundus müük / turundus jaotus jaotus - vahendajad jaotusketis (hulgimüüjad, jaemüüjad jne.) vahendaja - lõpptarbija Näiteks tootmises on laovarud sageli optimaalsest tasemest kõrgemad järgmistel põhjustel: 1. Sisseostn-üsega tegelev üksuse põhieesmärgiks on sageli sisseostetavate tootnüssisendite võimalikult madal ühikuhind. 2. Tooteüksust huvitavad võimalikult madalad tootnu'skulud tooteühiku kohta ja stabiüsus, mille tagavad suures osas suured tegevussisendite varud, samuti suured tooteseeriad javähesed
annaabi.ee 
