täita ka kohtunikuabi. (2) Kohtunikuabi on pädev juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses tegema kohtumäärusi ja teostama kohtu poolset järelevalvet, sealhulgas osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtunik otsustab pankrotiasjas enda ja kohtunikuabi täpsema tööjaotuse ning võib anda kohtunikuabile suuniseid. (3) Ajutise halduri nimetamine, pankrotiavalduse lahendamine, pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused, jaotusettepaneku kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, samuti trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine on kohtuniku ainupädevuses. NÕUDED PANKROTIMENETLUSES Nõuetest teatamise tähtaeg: Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata
nõusolekul. Pandiga koormatud eseme müümise tähtaeg Kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki 22. Jaotusettepanek *60 päeva jooksul alates sellest kui on toimunud viimane nõuete kaitsmise koosolek, koostab haldur jaotusettepaneku, milles märgitakse: tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised, (muud võlgniku varaga seotud andmed), ning esitab selle kohtule ja pankrotitoimkonnale. Võlgnikul ja võlausaldajal on õigus 10 päeva jooksul alates selle avaldamisest esitada vastuväide. *Esialgne jaotusettepanek- Haldur võib jaotusettepaneku esitada enne kui on lõppenud vaidlused kõikide nõuete üle siis, kui pankrotivara müügist on saadud raha §146 lg 1 nimetatud väljamaksete
Enne jaotise alusel raha väljamakset tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (elatis kuni 2 kuuks). Massikohustused. Pankrotimenelusega seotud kulud. Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahale on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. Väljamaksed. Vastavalt § 146 järjekorrale. Vaata ka § 153 (eriti lg 2) nõuete rahuldamise järgud. Kohus ei alagata kohustustest vabastamise menetlust juhul kui: Võlgnik on viimase 3 aasta jooksul enen pankrotimenetluse algatamist või pärast seda
· Rakendab hagi tagamise abinõusid. · Kohaldab võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. · Kohaldab võlgniku vara käsutamiskeeldu. · Määrab ajutise halduri tasu ja kulud. · Kuulutab välja pankroti ,kui võlgnik on maksejõuetu. · Määrab pankrotihalduri. · Vajadusel kohaldab võlgniku sundtoomist ja aresti. · Kohaldab ärikeeldu ja trahvimist. · Teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle. · Kinnitab jaotusettepaneku · Kinnitab pankroti lõpparuande 8.Võlgnik pankrotimenetluses Võlgniku pankrotiavalduse puhul algatab kohus pankrotimenetluse kohe seetõttu,et avalduse on esitanud võlngik ise ning kuna ta on oma maksejõuetust põhistanud,pole alust arvata,et pankrotimenetluse algatamisega rikutaks tema õigusi. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja
Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. PankrS § 98 kohaselt loetakse tingimuslikud nõuded põhimõtteliselt võrdseteks tavaliste nõuetega, st nad võetakse kaitsmisele samamoodi nagu tavalised nõuded ning neid kaitstaksegi tingimuslike nõuetena. See, kas tingimuse saabumine on tõenäoline või mitte, omab Seletuskirja järgi tähendust uksnes hääleõiguse andmisel ning jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemisel (vt PankrS § 82 lg 2 ja § 152). Kehtib põhimõte, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude 41 tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud
juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või FIE majandustegevuse korraldamises. 217. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega. 2) Pankroti raugemisega §-s 15 sätestatud korras: kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 3) Pankrotimenetluse lõpetamisega §-s 93 sätestatud korras: pankrotimenetluse lõpetamine peale pankroti väljakuulutamist. 4) Jaotusettepaneku kinnitamisega: pankrotimenetlus lõpeb jaotusettepaneku kinnitamisega kohtu poolt, vaatamata sellele, kas pärast vara laekub või mitte. 5) Nõuete täieliku rahuldamisega enne jaotusettepaneku kinnitamist. 6) kompromissiga (XIII peatükk). 218. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Kompromiss on võlgniku ja eesõigusnõudeta võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, tehakse võlgniku ettepanekul pankrotimenetluse käigus kas enne või pärast pankroti väljakuulutamist.
( 54 lg 1) Kohtus esindab oma nimel. Kohtukulud siiski pankrotivarast. Halduri kohustused (haldur - 55 lg 3; ajutine haldur - 22 lg 3) valitseb vara (muuhulgas müüb) juhib juriidilist isikut selgitab nõuded esitab kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande Haldur peab halduri toimikut (vt 60). Haldur peab järgima võlausaldajate huve; järgima hea kutse tava (loe ise läbi!). Halduri peab ka läbima täiendõppe (need kes ei ole haldurid staatuse kaudu; justiitsministri määrus). Halduri tasu Vt. 65, 65 Peamiseks tasustamise aluseks on sissetoodud raha (mitte rohkem kui 1% sisse toodud rahast).