Jalgpall ajalugu (1)

Jalgpalli juured ulatuvad sajandite taha. Selle eelkäijateks on maailma eri paigus viljeletud mängud, kus osalejate ülesandeks oli lüüa palli jalaga. Vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina 2. ja 3. sajandi e.m.a sõjaväe käsiraamatud.[1] Euroopas on jalgpalli-laadseid mänge harrastatud keskajast.
Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud eripalgelisi mänguvorme. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA), mille ülesandeks oli luua ühtsed reeglid.[2] Osa ei olnud aga nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886 . aastal Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB).
Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maaima vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.
Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904 . aastal Pariisis seitsme riigi esindused.[3] Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed naailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.
Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused.[4] Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse ( Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta olümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks.
Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid sportmänge maailmas. Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja.[5] Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda ümberarvestatult üle saja miljoni krooni.