Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkõige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu. Ta on tavaline nii koduõues, linnaparkides ja haljasaladel, puiesteedel, kalmistutel kui ka vanade mõisate ümbruses. Looduses leidub vahtrat tunduvalt harvem: üksikult ja madala puuna ainult Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte viljakatel lubjastel savi- ja huumusrikastel ning niisketel muldadel laialehistes salumetsades, peamiselt segus tamme, saare, pärna ja jalakaga, mõnikord ka sanglepa ja arukasega. Välimus ja kohastumused Noore puu koor on hall ja sile, täiskasvanult püstiselt vaoline ja rõmeline. Lehed on sõrmjalt viiehõlmalised, hõlmad üksikute suurte teravate hammastega. Lehe pikkus ja laius on kuni 15 cm. Lehed on erkrohelised. Leheroots on pikk ja peenike, roosakaskollane. Õied on erkkollased, mõnikord punased, asuvad silmatorkavates kobarates.
Tal on ilmunud neli sooloplaati: ,,Duetid", ,,Koit Toome", ,,Allikas", ,,Sügav kummardus õpetajale". Lisaks sellele on ta välja andnud kolm plaati popduoga ,,Code One". Lauri Liiv õppis aastatel 1996-2000 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-dzass laulu erialal. Ta on olnud ka bändide Black Velvet ja Family solist. Vanem generatsioon on kindlasti rohkem kursis Jaan Willem Sibula, Märt Jakobsoni ja Merle Jalakaga. Märt Jakobson lõpetas 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Mati Palmi ja Raimond Alango lauluklassis. Alates aastast 1997 teater Vanemuine ooperisolist. 19992000 täiendas end Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaadina Peterburi Maria teatris ning 20062007 EMTA magistriõppes professor Jaakko Ryhäneni käe all. Alates 2008. aasta augustist Rahvusooper Estonia solist ning ta on esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Poolas kui ka Venemaal. Jaan Willem Sibul lõpetas 1988. aastal Tallinna
Nii aega planeerides, saaks tegevustega märksa paremini hakkama. Rita Roos aga ei saanud nii käituda, sest talle anti ülesandeid oma otseselt ülemuselt ja teistelt osakonna juhatajatelt. Seega puudus Rital aru saadavalt tegevuste eristamise võimalus. Tegelikult võinuks Rita Roos seda olukorda leevendada enda parema kehtestamisega, sest ta oli oma ametilt vanemõde. Järelikult võinuks Rita teiste osakondade juhatajatele väita, et talle antavad ülesanded tuleb kooskõlastada Jaana Jalakaga, sest tema põhitegevus on seotud ainult sünnitusosakonnaga. Või ei lubanuks oma alluvaid õdesid lihtsalt teistele, kuna see otsus on tema kui vanemõe pädevuses. Kolmandaks toimetas kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas väljaspool oma volitusi. Väidan seda kuna ta ei ole otseselt Rita Roosi ülemus ja seega ei tohiks nii lihtsalt jagada korraldusi sünnitusosakonna vanemõele. Või vähemalt peaks selline tegevus toimuma
tööjaotusest. Haiglas on tööjaotus astmeline: kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest. Moodustatud on osakonnad, kus igal juhil on oma alluvad. Osakonna juhid tohivad/peaksid korraldusi jagama vaid enda alluvatele, millele vastu antud situatsioonis eksis kirurgia osakonna juhataja dr Reinas, kes jagad korraldusi sünnitusosakonna vanemõele Rita Roosile. Dr Reinas võttis oma osakonda appi kaks sünnitusosakonna õde konsulteerimata sünnitusosakonna juhataja dr Jaana Jalakaga. Samuti jättis kirurgiaosakonna juhataja arvestamata Rita Roosi märkust, et neil endil on õdesid hädasti vaja. ,,Sünnitusosakonna juhataja Jaana Jalakas küsis vanemõelt, miks pole tööle ilmunud kaks meie osakonna õde. Vanemõde ütles, et kirurgiaosakonna juhataja võttis nad oma osakonda appi, kuna nad ei tule omadega toime. Vanemõde püüdis seletada, et neil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid kirurgiaosakonna juhataja ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid."
Rasuse seborröa korral hakkab nahk juustega kaetud piirkonnas, ninal, laubal, põskedel, seljal rasvaselt läiki- ma, muutub karedaks ja krobeliseks. Kuiv seborröa on juuste suurenenud väljalange- mise peamisi põhjusi. Samuti kõõm on sebboröa haiguse üks tunnuseid. 4.1 Rasuse naha haiguste ravi Rasuse naha probleeme, haigusi saab ravida hariliku kirikakraga, punase päevaküba- raga, Virgiinia nõiapuuga, tähklavendliga, teepuuga, hariliku seebilillega, punase jalakaga, hariliku sidrunipuuga, hariliku mürdiga. Seborröa puhul aitavad ka mitmed teised ravimtaime tinktuurid: saialilleõietinktuur, taruvaigutinktuur, põldosjatinktuur. Punane päevakübar ( Echinacea Purpurea ) Punane päevakübar on pärit Ameerika Ühendriikidest, kus paljud indiaanihõimud kasutasid seda ravimtaimena haavade parandamiseks, hambavalu leevendamiseks ja üldise antiseptikuna. Ravimtaim on verd puhastav nahahooldusvahend. Ravimina kasutatakse juuri.
Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad. Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel, sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga
Põhjuseid on mitmeid: jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud. Jalaka puit on väga heade omadustega. See ei ole küll nii raskesti lõhestatav kui künnapuu oma, kuid väga kõva, sitke ja raske sellegipoolest. Ka temast on tehtud kaunist mööblit ning masinate puitosasid. Jalaka koore alumisest osast, niinest, on punutud vastupidavaid korve. Nagu on lood künnapuuga, nii ka jalakaga. Väärtuslik puit on metsast välja toodud, kuid uued jalakad kasvada ei taha. Lisaks kõigele on jalaka seemned küllaltki raskesti idanevad. Need valmivad küll juba juunikuus, kuid üksikud noored puukesed ilmuvad mullapinnale alles järgmisel kevadel. Siiski on ta meie niisketes viljakates metsades veidi tavalisem kui künnapuu. Teda pole ka viimasest erinevalt looduskaitse alla võetud. Künnapuu Ulmus laevis on Eesti metsades mitmetel põhjustel väga haruldaseks jäänud. Küll
annaabi.ee 
