Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi, sammal, selge jt. Läänemeresoome (hilisest läänemeresoome algkeelest) tüvevarast tuli juurde 601-807 sõna. Näiteks: aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse, võlg jt.
sisal lisandid põhjus põletustemp languse.Lisaainete mõju lubja kvali:*kipsilisand>1%line CaSO4 lisand viib alla lubja plastuse,*Lähtematerjali tihedus on suur,tõuseb põletustemp.Põl.ahjudest saada.kust.mata tükklubi,mis on poolfabrikaat.Kus.lubja puudus:suur mahukahan,kõrge kustu.temp&töö ohtutusnõuded.Lubja kust.:seisneb selles,et see segat. veega&toimub reaktsioon,kus eraldab soojust(Q),seejuures soojeneb mass vee keemiseni.Tuleks hoida temp.60.80C,et ei toimuks ülekuumenemist.-Jahva.:enne kustutamist kiirendab kustutamist tunduvalt.-omad.:füs näita.>iseloomust.lubja peensust,tema kustut.eralduvat soojust,mahupüsivust.Kasut:krohvimördid segus kipsiga,kuivsegud,lubivärvid.Turus:kus.mata tükklubjana,jahv.kustut.lubj&pulbriks kustut.lubj.Ehituskips:Kipssideaineteks nim.peeneks jahva. Tehislikust v. Looduslikust CaSO4 sisal.toorainest põlet.produkte.Madaltemp. sideained:iseloomulik kiire kivinemine.>ehituskips,vormikips. Kõrgtemp.-:omane aeglaane kivinemine>kõrgpõlet
vähemalt ühes permi keeles) aastatuhat e.m.a) kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana soomevolga tüvevara (kaugeimad vasted soomevolga algkeelest (III 81158 jahva, juur, kesk, kevad, vähemalt ühes volga keeles) aastatuhande algus e.m.a) kümme, lehm, ott, pese, pett, selg, siga, töö soomelapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi varasest läänemeresoome 90177 huul, hõbe, ilves, ime,
tavalise krohvig&see omakorda kaet.terrasiitsegust kattekihiga.Krohv pesta.veega v.soolahappe lahus.enne tse.tardumise lõppu,sellega uhutakse kivi- kildude pealt tse.maha.Tehismarmor>poleeritud krohv,mis teha.tugeva sidea.taignast&segat.juurde pigmenti.Kasut.sisetöödel,keeruline&aeganõudev valmis.Pärast kivistumist seinal, lihvit.see üle ning tulemus meenutab poleeritud marmorit. 10-teema: 43.Silikaattellis>toormater.kvartsliiv,lubi&H2O. Tootmine:*liiva kaevan.&sõelumine*lubja jahva.*segu valmis.koos lub.`ga*segu sega.&vee lisa vajadusel*telliste vormi.metallvormi.pressi.rõhu.all.*tooretelli.ladum.vagone`le*kivist.autoklaavis Näitajad:tih.1900kg/m3,veeima.12%,sooja.erijuht.075W/moC(kuivas)Paindetug.4N/mm2,külmakin d.>50ts.44.Autoklaa.poorbet.toode-Tootm.põhimaterj.&vee segusse lisat.reakts.tekija.Al- pulbrit,mille tulem.segu kerki.&tardu samaaeg.moodus H-gaaside eraldu.käigus materj.sule.struktu. Vormi.täide.60%&lähev.eelaurutu`le.Päras.tardu.lõiga.plast.tug
g. Ka vokaalharmoonia üldiselt: *metsä (järgsilbi vokaal sarnastub esisilbi vokaaliga) – osaline (või täielik) progressiivne kaugassimilatsioon. h. õ teke: *velka >> *võlka (esisilbi vokaal muutub häälduselt lähedasemaks järgsilbi vokaaliga) – osaline regressiivne kaugassimilatsioon. i. v, j-i, n-i vokaliseerumine silbi lõpul vokaali järel: *pojka > *poika, *levtä- > *leütä- > *löütä- >> leida-, *janša >>[š > h; n > u] *jauha- > jahva- – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. j. *ti > si (*käte > *käti > käsi; *tinä > *sinä; *tilta > *silta; *arvati- > *arvasi-) – osaline regressiivne lähiassimilatsioon. k. Mõne diftongi järelkomponendi madaldumine: *ai > ae; *äi > äe; *oi > oe (*aika >> aeg, *päivä >> päev, *poika >> poeg) – osaline progressiivne lähiassimilatsioon. Dissimilatsioon – assimilatsiooni vastand (häälikud muutuvad erinevaks) Nt kui
Läänemeresoome-volga tüvevarakihti kuuluvatel tüvedel on vasteid volga keeltes: ersa, mokša (mordva keeled) või mari keeles. Arvestades mitme teadlase seisukohta, et mordva keelte ja mari keele ühendamine volga keelerühmaks on põhjendamatu, on käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome-volga tüvedeks nimetatud ainult tüvesid, millel on vasted nii vähemalt ühes mordva keeltest kui ka mari keeles. Sellised tüved on nt jahva-(tama), juma-(l), täht, uhmer, vaher. Tüvesid, millel on vaste ainult mari keeles, nimetatakse käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome-mari tüvedeks, nt haab, kevad, saar ‘lehtpuu’, selg. Tüvesid, millel on vaste ainult mordva keeltes, nimetatakse käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome- mordva tüvedeks, nt juur, kümme, lehm, lisa, sääsk, vaim, õlg ‘teravilja kõrred’. Läänemeresoome-saami tüvevarakihti
annaabi.ee 
