Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid); Puuviljad (värskelt, hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena). Maitsestamine Maitsestatakse vähe: veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Toitude valmistamine Jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid; Põlised vene magustoidud on kissell, kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised; Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Tuntumad rahvustoidud Seenesalat; Kapsaleherullid; Puljongid; Uhhaad; Hapukapsasupid; Borsid; Seljankad; Rassolnikud; Hautatud liharoad; Kotletid, Biifsteegid; Pudrud;
Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik – siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud – pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli-, seene- ja juurviljatoidud on aga igal ajal olnud vene köögis rohkesti esindatud. Eriline koht vene köögis kuulub pirukatele, nendeta ei kujutata ette ühtegi tõelist pidupäeva. Neid tehakse hapnemata taignast, pärmitaignast, lehttaignast. Neid on nii suuri kui väikesi ja kõikvõimalike täidistega. Vastlapäevaks ja matusteks tehti vanasti tingimata pliine
Neid kasutatakse kulinaarias enamasti kuivatatult ning üliväikestes kogustes. Klassikalistel vürtsidel on tugev püsiv lõhn ja põletav maitse. Klassikalisi vürtse on kasutatud aastasadu. Aja jooksul on nad levinud üle kogu maakera ning muutunud rahvusvaheliselt tuntuks. Nad on märksa kallimad ja laiemalt kasutatavad kui kohalikud maitseained. Üks ja seesama klassikaline vürts sobib mitmesuguste toitude maitsestamiseks (liha-, kala-, köögivilja-, muna- ja jahutoidud, marinaadid ja magustoidud). Maitseköögiviljad moodustavad väikese osa kohalikest maitsetaimedest. Neid kasvatatakse kogu maailmas ning neil on kindel koht iga maa rahvusköögis. Enamik maitseköögivilju on levinud paljude sortidena, mis üksteisest erinevad mõõtmete, maitse ja aroomi tugevuse ning teravuse poolest. Et maitseköögiviljade vürtsiomadused on nõrgemad kui klassikalistel vürtsidel, siis kasutatakse neid tavaliselt palju suuremates kogustes
roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli-, seene- ja juurviljatoidud on aga igal ajal olnud vene köögis rohkesti esindatud. Eriline koht vene köögis kuulub pirukatele, nendeta ei kujutata ette ühtegi tõelist pidupäeva. Neid tehakse hapnemata taignast, pärmitaignast, lehttaignast. Neid on nii suuri kui väikesi ja kõikvõimalike täidistega. Vastlapäevaks ja matusteks tehti vanasti tingimata pliine. Pliine
Leib sisaldab rohkesti B-grupi vitamiine. Need on hädavajalikud muuhulgas närvisüsteemi normaalse töö tagamiseks. Leivast saab ka looduslikku antioksüdanti, E-vitamiini. Leivas sisalduvad olulisemad mineraalained on raud, magneesium, tsink ja seleen. Rauda vajavad punased verelibled hapniku transportimiseks, magneesium on vajalik lihastele ja luustikule, tsink aitab hoolitseda kauni naha ja haavade paranemise eest ning seleen toimib antioksüdandina. Leiva valmistamine Jahutoidud on tähtsal kohal inimeste igapäevases elus. Nagu paljudel rahvastel, nii on ka mordvalastel kujunenud leib igapäevaseks tähtsaimaks peatoiduks. Mordvalased tunnevad nii rukki- kui ka nisujahust valmistatud leiba. Viljaikalduste ajal on tehtud aganaleiba. Rukkileiva valmistamine oli mordva külas üldine veel umbes 20 aastat tagasi. Praegu rukkileiba kodus ei valmistata, küll aga tehakse pirukaid ja teisi saiatooteid. Pidevalt kasvab nisuleiva osatähtsus: varem vaid pühadelaual
valmistataud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist. Praadide valik on erakordselt rikkalik. Valmistatakse kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasus on, loomade ja lindude liha valmistatakse tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Liha ja kala keedetakse, hautatakse, praetakse või küpsetatakse ahjus. Jahutoidud ja kartuli-, seene- ning juurviljatoidud on laialdaselt levinud. Eriline koht toidulaual kuulub pirukatele. Neid tehakse hapnemata taignast, pärmitaignast, lehttaignast. Pirukaid on suuri ja väikesi, väga erinevate täidistega. Pliinid. Neid tehti vanasti vastlapäevaks ja matusteks. Pliine tehakse nii pärmi- kui lehttaignast, lihtsaid ja lisanditega. Lisanditena kasutatakse hakitud muna, sibulat, keedetud kala, vähilisi jm. Tuntud on ka präänikud
keefirist ,,esimeseks roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma, sea ja 107 lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli, seene ja juurviljatoidud on aga igal ajal olnud vene köögis rohkesti esindatud. Eriline koht vene köögis kuulub pirukatele, nendeta ei kujutata ette ühtegi tõelist pidupäeva. Neid tehakse hapnemata taignast, pärmitaignast, lehttaignast. Neid on nii suuri kui väikesi ja kõikvõimalike täidistega. Vastlapäevaks ja matusteks tehti vanasti tingimata pliine
annaabi.ee 
