3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt Lehed hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes Õied vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Viljad Valmib septembris, oktoobris õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarju taluv valgus vähenõudlik niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi muld hekina Kasutamine Sordid levinud alusmetsaliik. Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus, üks...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...
Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral....
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis...
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti...
Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil . Kasutamine: Marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on...
3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. KASVU- Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. TINGIMUSED Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus. Üks levinumaid hekitaimi. Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Kohevate Viljadega kattesoomustega võrse pung Võrsed...