Varem või hiljem jõuab iga teenindusettevõte faasi, kus otsib kliendisuhete paremaks haldamiseks abi IT-lahendustest. Ideaalis tuleks ITd kasutada standartse, kiire ja mittepersonaalse teeninduse pakkumiseks klientidele, kes tahavad vähe maksta ja on ettevõttele seega vähem väärtuslikud. See vabastab inimressurssi, et pakkuda personaalset teenindust neile, kes väärivad ja väärtustavad paindlikku teenindust ehk maksavad selle eest. Madalat hinda jahtiv klient tahab panna teenindajat rohkem lubama, kui viimasele jõukohane. Sageli tõuseb klient kuningaks teenindaja arvelt. See tähendab, et teenuseosutajad rahuldavad kliendi vajadusi üle oma tegelike võimaluste. Lõviosa klientidest jahib madalat hinda, sundides teenuseosutajaid tihedas konkurentsis aeg-ajalt üle oma jõu pingutama. Kui väikettevõtted tulevad vaevalt ots osaga kokku, ei saa nad väärilist palka maksta ka oma töötajatele ehk teenindajatele
on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Loomad: Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii ini-
VEREV MERITÄHT (Asterias rubens) Ilma peata ning harilikult viiekiireline meritäht näeb merepõhjas välja vaimustava ning ilmsüütu loodusimena. Tegelikult on ta ablas, pidevalt saaki jahtiv röövel. Verev meritäht kuulub Euroopas kõige tuntumate Atlandi ookeani rannikuloomade hulka. Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED Meritähtede, merisiilikute ja meripurade kehaehitus eristab neid teistest loomadest. Vereval meritähel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb järk-järgult üle viieks kiireks. Teistel meritähtede liikidel, näiteks kiirtähel, võib olla isegi kuni viiskümmend kiirt.
ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena.
Loodavat Eesti leegioni lubati rakendada Eesti piiride kaitseks. Kuid leegionäridest moodustatud pataljon ,,Narva" saadeti 1943. aasta suvel rasketesse tõrjelahingutesse Izjumi linna lähedal. Pataljon paistis positiivselt silma oma võitlusvõime ja -tahte poolest, kandes ka ränki kaotusi. 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeegrupi ,,Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud Saksa väeosasid jahtiv Punaarmee tungis juba veebruari alul mitmes kohas üle Narva jõe. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, kuulutati okupatsiooniorgani Eesti Omavalitsuse välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse koos järelvõttudega üle 40 000 mehe, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Punaarmee pealetung peatati Eesti piiridel
lähevad kutsikad laiali oma territooriumidele. Need võivad olla nii 10 kui ka 400 kilomeetri kaugusel. On ka nii juhtunud, et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebase eluiga Rebase eluiga on looduses enamasti umbes 5 aastat (kuni 12 aastat), vangistuses kuni 20 aastat. Rebase käitumine Rebane on jahimees. Hiiri jahtiv rebane seisab liikumatult, kuulatades ja jälgides avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele, toob esikäpad sööstuga otse alla, haarates hiirt ning naelutades ta vastu maad. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete pärast välja nagu tants. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahiga hakkab rebalne tegelema tavaliselt 7 õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta jahti ka päeval
pesa vooderdamisel kasutavad) on veelgi raskem kätte saada ja see maksab veelgi rohkem. Kumbki neist luksusroogadest pole kuigi suupärane ja tuleb osata kasutada lisaaineid, et neid hõrgutavaks muuta. Toidu teeb kalliks see, et see on haruldane. Samasse masti kuulub meruu nimeline kala, mis on kõrgelt hinnas (ja kõrge hinnaga) Lõuna-Hiinas, sest aasta jooksul püütakse neid vaid käputäis. Igapäevane hiina toit on nii hea, et maiuspalu jahtiv gurmaan peab pöörama pilgu tõelisele eksootikale, nagu röstitud siidiussid, talimelonivarred, viiest erinevast maost (kolm neist on mürgised) valmistatud hautis, karukäpad, toored ahviajud, kääritatud ja roiskunud oamass, valged tõugud, mida korjatakse riisiväljadelt ja millest valmistatakse omletti, praetud vesiprussakad, "saja-aastased munad" (millel lastakse tõesti umbes kolm kuud seista, kuni
Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. TUNDRA LOOMASTIK Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena
annaabi.ee 
