Vaikelu eelkäijad ja õitseng Sven Puusepp Dita Donatella Henriette Kadak 102 • Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. • Natüürmorti võib jaotada kujutatu põhjal alaliikideks: lille- ja viljademaal, kalad ja jahitrofeed, vanitas–tüüpi vaikelud ning einevaikelud. • Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. Natüürmorte on leitud ka Pompei ja Herculaneumi seinamaalidelt. • Kuigi nüüdisaegseset vaikelu vaadeldakse 17 sajandist, on sellest ka varasemaid jälgi olnud Kreekas.
krohv- ja raidkividetailid. Hoolimata sellest kllusest saavutatakse stiilitundlikult vljapeetud tulemus.?Sama mitmekesine on ka interjri kujundus. Luksusetaotlus kajastub juba esindusruumide loetelus: kahte korrust lbiv rdudega hall, saal, eri vrvides salongid, sgisaal, proua ja hrra kabinetid. Neile lisandub rohkelt pereliikmete eluruume ja klalistetubasid. Juugendmaalingud seintel ning lagedel, julised puuliked uksepiiretel, suursugused lhtrid, jahitrofeed, kipsdekoor ja vrikad, Riias Bohmi vabrikus valmistatud glasuurahjud. Ilmselt on mnglev stiil ja uuenduslikud ehitusmaterjalid sobilikud suurkaupmees Ammende veidi tusikliku maitsega. Maja on valmis klaliste vastuvtuks ja pillavateks pidudeks. 1927 Ammendede perekond otsustab kolida tagasi Saksamaale ning uhke hoone makse Prnu linnale. Esialgu on linnal kavatsus kasutada maja Kurhausi ja rannahotellina. 1929 aastaks valmivad linnaarhitekt Olev Siinmaal alumise korruse mberehituse kavad
piktograafiliselt vapiomaniku perekonnanimele, näiteks roosid Rosenite, jalad Footide jne vapil. Perekonnanimi võidi saada päritoluküla (nt Stackelbergid, Ungernid, Buxhövdenid), vasallile kuulunud lääni (nt Dolenid, Yxküllid) või hüüdnime (nt Plater, Scheel) järgi. Esimesel juhul kasutati eesliidet de, von või vom der, teisel juhul gen (sõnast gennente nimetatud sks k). Tummade vappide pildid viitavad kõikvõimalikele motiividele. Näiteks on siin esindatud jahitrofeed: metskuldi pea, karukäpad, hirv, kits, jäär jms. teise grupi moodustavad mitmesugused esemed. (ibid, lk 18) 11 3 AADLIKE VAPID Eestimaa rüütelkonda kuulunud aadlikud on jaotatud kolme klassi: I klassi kuulusid isikud, kes olid aadlitiitli ja -vapi saanud ning olnud maaga seotud enne 1561. aastat; II klassi kuulusid
rabapistrik, atlandi tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid, Eestis looduskaitse all olevad kivistised, Jahitrofeed Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma, Vajadus - märgalade pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise,
tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid, Eestis looduskaitse all olevad kivistised, 1 Jahitrofeed Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma,
tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid, Eestis looduskaitse all olevad kivistised, 1 Jahitrofeed Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma,
repellentide kasutamine ained, mis lõhna ja maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt kuusekoore kraapimine vaiguerituse stimuleerimiseks raiejäätmete metsa jätmine ja eksponeerimine kuni kevadeni ulukite elupaigavaliku suunamine lisasöötmisega (sel on ka omad ohud) ja soolakute paigutamisega hirvlaste asustustiheduse kontrolli all hoidmine relvaga ja ehk ka suurkiskjate abiga (neid metsakahjustuste piirkonnas mitte küttides) JAHITROFEED Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved Metssiga - kihvad Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad Rebane, kährik ja nugis koljud Varsti lisandub ka koprakolju! Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). Trofu kriteerium- loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele
annaabi.ee 
