Ettevõte valmistab ühte toodet, mida on võimalik müüa 80 tuh EUR tk. Millised peavadolema muutuvkulud ühe ühiku kohta, et ettevõttel oleks võimalik saavutada arvutuslik kasumiläve punkt 16000 ühiku kohta 25 EUR 58,13 EUR 55 EUR 61, 25 EUR 18. Ettevõtte puhasmarginaal (NI7S) moodustab 0,03 varade käibekordaja (S´jagat. A) 2,6 ning omakordisti (Ajagat.E) 2,25. Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE): 4,88 14,55 5,88 17,55 7,8 19. Ettevõtte intressikulude kattekordaja Ei saa olla negatiivne Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski
(totalitaarseid) rezhiime? demokraatia traditsioonid noortes riikides oli nõrk (Poola) majanduskriisi tõttu said diktaatorid võimule (Saksamaa) Ebastabiilne poliitiline olukord (Venemaa) revolutsioonid revolutsioonide otsa 4. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat (kus?, millal?, milles seisnes?) Nõukogude Venemaal kodusõja ajal 191820.a. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsport, korter, söök, teater, pesu. 5. Iseloomusta NEPI (kus?, millal?, milles seisnes?) http://www.abiks.pri.ee 192127. Osaliselt mindi üle turumajandusele, kaotati toiduainete andmise kohustus. Eraettevõtlus oli riigi käes. Soodustused kaotati, kaupa oli võimalk müüa ja osta turul. Majandus taastus. 6. Iseloomusta Hitleri sisepoliitikat.
Kuna Venemaa väljus maailmasõjast,tekkis välisriikide interventsioon - ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. 37. Miks õnnestus Venemaal enamlastel võimule jääda, kui mujal see ebaõnnestus? Kasutasid vägivalda. Olid rahvale valetanud diktatuuri kohta. 38. Hinnake sõjakommunismi poliitikat. Kas võidu nimel on kõik lubatud? Põhjendage oma seisukohta. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsporti, kortereid, sööki, pesemisvõimalusi. Minu arust pole kõik lubatud võidu nimel. Ei tohi võimu nimel teisi riike maha suruda.
maa. Kore a jagat ud kahe ks: põhj
võimumehi tunnistamast.Kuna Venemaa väljus maailmasõjast,tekkis välisriikide interventsioon(ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse) 37.Kuna teistes riikides öeldi rahvale kohe et on diktatuur aga Venemaal ei öeldud,alles 3 aasta pärast sai rahvas teada et kogu aeg oli diktatuur olnud ning alles siis hakati protesteerima. 38. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsport, korter, söök, teater, pesu.
võimumehi tunnistamast.Kuna Venemaa väljus maailmasõjast,tekkis välisriikide interventsioon(ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse) 37.Kuna teistes riikides öeldi rahvale kohe et on diktatuur aga Venemaal ei öeldud,alles 3 aasta pärast sai rahvas teada et kogu aeg oli diktatuur olnud ning alles siis hakati protesteerima. 38. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsport, korter, söök, teater, pesu.
Viljakus = Sündinud tallede arv*100 jagada poeginud uttede arvuga Pesakonna suurus =Sündinud tallesid jagatakse poeginud utekohtaÜhel utel tavaliselt 1 või 2 talle, harvem 3 või 4.Karjas tavaliselt 1,3...1,5. Sigivus = Sündinud tallede arv*100 jagatud paaritatud uttede arvuga.(1,1...1,3) Viljastatavus = Poeginud uttedearv*100 jagatud Paaritatuduttedearv(seemendatud) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Tallede säilivus= Üleskasvatatud talledearv jagat sündinudtallede arv. Tallede väljatulek= Võõrutatudtalledearvkarjas jagat poeginuduttesidkarjas Villajõudlus- Villatoodang- aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. 6.Lammaste pügamine Põhikarja lambaid (uted, jäärad) pügatakse kas üks kord aastas, kaks korda aastas või kahe aasta jooksul kolm korda
seal tehtavat tööd. Töök. hindam. - protsess, võimald. kindlaks määrata töök. väärtuse ja optim. põhipalga, arvest. nende spetsiifikat ning olulisust org. jaoks. Töök. regul. hindam. käigus korrigeerit. aegajalt palga- astet, võttes aluseks ka töötaja iseäras. ja töösoorit. Töök. hindam. põhikrit.: 1) oskusteave, 2) vastutus, 3) vaimne ja füüsil. pingutus, 4) tööting. Iga faktor on enamasti jagat. alamfaktoriteks, mis võimald. töö spetsiifikat paremini esile tuua. Töök. hindam. põhieesm: korrast. töötasust. ja viia palgad vastavusse tööturul väljakujun. keskm. palkade ja tegel. töötulemustega. Tugin. tööturu infole, sh. anal. töötasudele antud piirkonnas. Ar- vest. org. spetsiif., eelist. ja töötasustamispol. Tugin. ka tööanal., eeldab töökirjelduste ja ameti- nõuete koostam., org. töökohtade omavah. võrdlemist. Võimald. vältida samanimel., kuid sisult eri
Õppejõudude ja üliõpilaste arv kasvas: 1919. aastal oli üliõpilasi 347 ja õppejõude 74, siis 1938. aastal olid vastavad arvud 3227 ja 385. Kultuurkapital 1925. aastal loodi kunsti ja kultuuriüritusi toetav fond, kuhu laekus seaduse järgi kindel protsent viinamüügi tulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk oli luua, olal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri. Kokku jagat aastatel 1925-1940 Kultuurkapital kaudu välja üle 6 miljoni krooni. Kirjandus 1922. aastal loodi kutseühing Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. Liidu esimeseks ülesandeks oli oma ajakirja asutamine, milleks õnnestus kaasata riigi raha nii, et see ei toonud kaasa ajakirja allutamist riigi kontrollile. 1923. aastal alustanud ajakirjast ,,Looming" kujunes paljude kirjanike autoriteetne ühisareen. 1926. aastal ilmus A.H. Tammsaare ,,Tõde ja
18. Tegevuspõhine kuluarvestus. Tegevuspõhine (retrospektiivne) kuluarvestus - kujutab endast metoodikat, mis mõõdab tegevus- tega seot. kulusid ja tulemusi, kasut. ressursse ja kulukandjaid. Ressursid on vajal. tegevuste teos- tam. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl. kulukäiturite ja tege- vuste põhjuslikke seoseid. Kulukäitur e. kulumõjur - tegevused, mis on otsustavaks teguriks kuludele. Iseloomult jagat.: · mahupõhised käiturid - seotud e/v tegevusmahuga (toodangu maht, töötatud masintunnid jt.); · tegevuspõhised - seotud konkreetse tegevuse toimumisega (tehnol. tsükkel, tellimuste arv jt.). Kulude kogum - tootmislike üldkulude grupp, mis on määratl. ühe kulukäituri kaudu. Sellest lähtuvalt määratl., et lühiajal. muutuvkulud muutuvad proports. tulemusega lühema per. lõikes. Kant. toodetele mahupõhiste käiturite abil (otsene tööaeg, tooraine kulu). Pikaajal
Programmi täitmise ajal teisendatakse automaatselt kasutajale nähtamatult virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks. Olgu näiteks kogu aadressiruumist laetud põhimällu 4K suurune lehekülg, mis hetkel on virtuaalse aadresside vahemikus 4096 kuni 8191. Vajadusel laetakse välismälust põhimällu mõni teine lehekülg, mida tarkvara vajab. Lehekülje maht on fikseeritud (näites 4096 sõna) (Joonis 5.11) 16.2. Segmenteerimine Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagat virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad, ei ole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel, vaid segment laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Max segmendi suurus määrab ära, kui palju järke tuleb kasutada nihkele segmendi sees.