pakkujad, siis on ka see andmesidekanal löödud lahku veel omakorda kaheks suunaks- üleslaadimiskanal võrgu poole (upload) ja allalaadimiskanal võrgust kasutaja poole (download). Allalaadimiskanali maksimumläbilaskevõimeks võib olla kuni 8 Mbit/s ja üleslaadimiskanalil kuni 1 Mbit/s. Siit tulenebki ADSL-i asümmeetriline külg. Tavatelefoniühenduse jaoks kasutatav sagedusriba on andmeside omast eraldatud spetsiaalse passiivse jagajaga, mis võimaldab säilitada telefoniühenduse ka sellistel juhtudel, kui andmesidekanalid ei ole töökorras. Iga ADSL modemit (ANT) võib funktsionaalselt vaadelda kui mitmete paralleelselt töötavate alammodemite kogumit, kus iga modempaar vastutab vaid oma kindla sagedusvahemiku eest. Meil kasutatava DMT modulatsioonimeetodi puhul on iga sellise riba laiuseks 4 kHz ning üleslaadimiskanali moodustavad 32 ja allalaadimiskanali 256 sellise ribaga alamkanalit
jagaja pöördväärtusega. Lihtmurdude jagamine Võimaluse korral taanda juba pikal murrujoonel. Liigmurrukujuline vastus teisenda segaarvuks. Segaarvu jagamine lihtmurruga Segaarvu jagamisel tuleb segaartv teisendada liigmurruks. Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt. Segaarvu jagamine täisarvuga Võid toimida ka nii Kirjuta segaarv sulgudesse täisosa ja liidetava summana. Jaga mõlemad liidetavad täisarvukujulise jagajaga läbi ja summeeri jagatavad. Hariliku murru astendamine n n a a = n b b Hariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja. Hariliku murru juurimine a a = b b Hariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida. Murrud ja negatiivne astendaja -n n n
jagaja pöördväärtusega. Lihtmurdude jagamine Võimaluse korral taanda juba pikal murrujoonel. Liigmurrukujuline vastus teisenda segaarvuks. Segaarvu jagamine lihtmurruga Segaarvu jagamisel tuleb segaartv teisendada liigmurruks. Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt. Segaarvu jagamine täisarvuga Võid toimida ka nii Kirjuta segaarv sulgudesse täisosa ja liidetava summana. Jaga mõlemad liidetavad täisarvukujulise jagajaga läbi ja summeeri jagatavad. Hariliku murru astendamine n n a a = n b b Hariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja. Hariliku murru juurimine a a = b b Hariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida. Murrud ja negatiivne astendaja
08.00 juht läheb tehastesse igahommikusele ringile, et suhelda ja koguda informatsiooni erinevate tehastes toimuvate toimingute kohta. Mintzbergi järgi on tegu informatsiooniga seotud rolliga. Ettevõtte juht saab informatsiooni ettevõttes toimuva kohta ja kui vaja lahendab ka probleeme kohapeal. Ta saab ja jagab samaaegselt informatsiooni ja on niiviisi praemini kursis ettevõttes toimuvaga. Fayoli järgi on tegu info koguja ja jagajaga. Ettevõtte juht edastab vajalikku informatsiooni, edastab ka välisinfot organisatsiooni ja edastab vajaliku siseinfot välja. 09.00 Juht vaatab üle ettevõtte finantsid. Vaatab üle palju on ettevõttel kapitali ja palju peab sellel päeval väljamakseid tegema ja kuhu. Kontrollib kõik väljamaksed üle enne kui raamatupidajale selle heaks kiidab ning raamatupidaja võib vajalikud maksed ära teha. Mintzbergi järgi on tegu otsustamisega seotud rolliga. Ta kogub infot ja teeb sellest
erinevate anduritega, mis annavad ajule märku erinevatest muutustest ja olekutest teatud piirkondades. Väntvõlli asendi anduriga antakase ajule informatisooni väntvõlli pöörlemiskiirusest ja positsioonist, seda kasutab juhtarvuti peamiselt kütuse sissepritsimis hetke välja arvutamiseks. Teiseks oluliseks eesmärgiks annab väntvõlli asendi andur ajule infot millal oleks optimaalne tekitada sädelahendus silindrisse. Halli andur. Vanematel, jagajaga mootoritel on kasutusel hall efektiga andur, mis töötab elektromagnetiliste signaalide saatmise põhimõttel. Samuti kasutatakse halli andureid igasuguste võllide ja rataste pöörleissageduse teadasaamiseks. Suurtel kiirustel annab täpsema tulemuse just nimelt halli efektiga andurid, kui vanamoodsad mehaanilised kontkat-tüüpi katkestid. Halli andurit kasutatakse samuti süütemomendi kalkuleerimiseks. 8
programmist. ' P r o g r a m m i a l g u s DIM arv(2 TO 999) AS INTEGER ' vaadeldav arvuhulk FOR i = 2 TO 999 ' algväärtustame massiivi arv(i) = 1 ' 1=arv on olemas, 0=arv on eemaldatud NEXT jagaja = 2 ' sõel alustab tööd DO WHILE jagaja < SQR(1000) ' SQR(1000) on suurim vajalik jagaja i = jagaja + jagaja DO WHILE i < 1000 ' vaatab läbi kõik arvud hulgas arv(i) = 0 ' ja eemaldab jagajaga jaguvad arvud i = i + jagaja LOOP i = jagaja ' seejärel suurendab jagajat DO i = i + 1 ' uueks jagajaks on järgmine LOOP UNTIL arv(i) = 1 ' eemaldamata arv jagaja = I LOOP FOR i = 2 TO 999 ' kui sõel on oma töö lõpetanud, siis IF arv(i) = 1 THEN ' väljastame kõik allesjäänud arvud PRINT i; END IF NEXT ' P r o g r a m m i l õ p p Sama programm keeles Pascal :
Tundmatu komponendi leidmine jagamisel Enne, kui hakatakse lahendama ülesandeid tundmatu jagatavaga, tutvustab õpetaja jagamise komponentide omavahelisi seoseid konkreetsete ülesannetega. Näiteks: 12 ringi on vaja jagada kolmeks ühesuuruseks osaks. Õpetaja näitab õpilastele, kuidas jagamist teostada, jaotades 12 ringi kolmeks hunnikuks 12:3=4. Kui neli ringi võtta kolm korda, saadakse kokku 12. Ei ole teada jagatav, aga teada on jagatis ja jagaja - X:3=4. Kui korrutada jagatis jagajaga, saame jagatava 3*4=12. Seepeale tähistakse tundmatu jagatav X-ga: X*5=3 X=3*5 X=15 Pärast seda lahendatakse tundmatu jagatava leidmisega ülesanne näitlikult: ,,Suures akvaariumis ujusid kalad. Nad tõsteti kolme väiksemasse akvaariumisse igasse 6 kala. Mitu kala oli suures akvaariumis?" Lahendus: X:3=6 X=6*3 X=18 (kala) See käitlus võetakse kasutusele pärast jagamise sisu tutvustamist. Vaadatakse sellist konkreetset ülesannet: 10 õuna
DIM arv(2 TO 999) AS INTEGER ' vaadeldav arvuhulk FOR i = 2 TO 999 ' algväärtustame massiivi arv(i) = 1 ' 1=arv on olemas, 0=arv on eemaldatud NEXT jagaja = 2 ' sõel alustab tööd DO WHILE jagaja < SQR(1000) ' SQR(1000) on suurim vajalik jagaja i = jagaja + jagaja DO WHILE i < 1000 ' vaatab läbi kõik arvud hulgas arv(i) = 0 ' ja eemaldab jagajaga jaguvad arvud i = i + jagaja LOOP i = jagaja ' seejärel suurendab jagajat DO i = i + 1 ' uueks jagajaks on järgmine LOOP UNTIL arv(i) = 1 ' eemaldamata arv jagaja = I LOOP FOR i = 2 TO 999 ' kui sõel on oma töö lõpetanud, siis IF arv(i) = 1 THEN ' väljastame kõik allesjäänud arvud PRINT i; END IF NEXT ' P r o g r a m m i l õ p p ÜLESANDED
annaabi.ee 
