+ 1.põhivorm + (e)s he, she, it eitavates ja küsilausetes. - do (does) + not + 1.põhivorm ? do (does) + 1.põhivorm Väljendab: Korduvat tegevust, püsivat olukorda, sõiduplaanide jms. Seotud tulevikku Spikkrisõnad: always, sometimes, seldom, often, usually, once a week, twice a day, every day, on Mondays Present Continuous (kestev olevik) Be(am, is, are), kasutatakse jaatavates, + be (am, is, are) + 1.põhivorm ing eitavates ja küsilausetes. - be (am, is, are) + not+ 1.põhivorm -ing ? be (am, is, are) + 1.põhivorm ing Väljendab: Praegu toimuvat tegevust, praeguse momendi vältel toimuvat tegevust, ettekavatsetud tegevus tulevikus Spikkrisõnad: now, at the moment, at 6'clock, today Present perfect (täisminevik) Have, has kasutatakse kõikides + have, has + 3
hulgimäärusega ( some, any, many, lots of, several) Give me an apple. I like apples. Give me the apple. The apples on that tree are very sweet. My dog is black. Their dogs are brown. My sister is a pupil. There were lots of pupils in the playground. 3. Jaatavas lausetes tõgitakse palju fraasiga a lot of või lots of. Küsimustes ja eitavates lausetes sõnaga many. Many kasutatakse ka jaatavates lausetes väljendites very many, too many, so many. I bought a lot of books. How many books did you buy? 12 There were lots of girls in the party. There weren't many boys at the party. Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 1. Loendamatudel nimisõnadel on ainult ainsus. Neil puudub mitmus. Nendega ei saa kasutada artiklid a, an ega arvsõnu
hulgimäärusega ( some, any, many, lots of, several) Give me an apple. I like apples. Give me the apple. The apples on that tree are very sweet. My dog is black. Their dogs are brown. My sister is a pupil. There were lots of pupils in the playground. 3. Jaatavas lausetes tõgitakse palju fraasiga a lot of või lots of. Küsimustes ja eitavates lausetes sõnaga many. Many kasutatakse ka jaatavates lausetes väljendites very many, too many, so many. 14 I bought a lot of books. How many books did you buy? There were lots of girls in the party. There weren't many boys at the party. Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 1. Loendamatudel nimisõnadel on ainult ainsus. Neil puudub mitmus. Nendega ei saa kasutada artiklid a, an ega arvsõnu
kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 33–34) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo – jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego – eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT. Üldjaatav ja osaeitav väide on teineteisele vasturääkivad väited
kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 3334) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT. Üldjaatav ja osaeitav väide on teineteisele vasturääkivad väited
Kas sul loomi on? Do you like animals? Kas sulle meeldivad loomad? (kõik loomad) LISTEN & REPEAT REPEAT 63 I've got some new jazz records. Mul on mõned uued plaadid. She's got big eyes. Tal on suured silmad. SOME, SOMETHING, SOMEBODY some (mõni, mõned) something (mingi, miski) kasutatakse valdavalt jaatavates lausetes somebody (keegi) Jaatavad laused: Here are some apples for you. Siin on sulle mõned õunad. I want something to eat. Ma tahan midagi süüa. Somebody called you. Keegi helistas sulle. Kui küsimus sisaldab palvet või pakkumist, kasutatakse ka asesõna SOME. Could you lend me some money? Kas sa saaksid mulle natuke raha laenata? Would you like some coffee? Kas te sooviksite kohvi?
e) lausekonstruktsioonis, kus mis-lause on sulanud kokku teise lausepoolega (nt mis ta on mitu korda siis see kohus olnud=vä). (Hennoste 2000: 1797–1798) Partikli või ja küsipartikli ja suhtluspartikli vä varieerumist on eesti keeles uurinud näiteks Liina Lindström ja Pärtel Lippus oma teadustöödes. Neid partikleid kasutatakse ettepanekut tehes, teise algatatud paranduste puhul, vestlusteemat jätkades, jah/ei vastust oodates. vä võib esineda ka suhtluspartikli rollis jaatavates lausetes, kuid siis väljendab see, et kõneleja on ebakindel ning oletab midagi. (Lindström 102–106) Pärtel Lippuse bakalaureusetöös (2003: 50) selgus, et need konstruktsioonid on omased noorte keelekasutusele. Kuna küsipartiklit või kasutatakse üldküsilausete lõpus suulise kõnekeeles palju, on tihe kasutus selle lühemaks mugandanud ning on tekkinud grammatiseerunud partikkel vä. (Lindström 2001: 102) Sama põhimõtte järgi on ilmselt tekkinud ka partikkel võ, mille
annaabi.ee 
