2005. AASTA JAANUARITORM PÄRNUS Referaat Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL?..........................................................4 1.1.Tormi põhjustavad tsüklonid..........................................................................4 1.2.Veetaseme mõju tormile...............................................................................5 2.TORMI TAGAJÄRJED.............................................................................................. 6 2.1.Pärnu kriisikomisjoni tegevus..............................................................
000 hoonet ning peaminister Naoto Kani sõnade järgi Jaapan tervikuna rängimas kriisis pärast Teist maailmasõda. Esialgsetel hinnangutel on tegemist maailma kõigi aegade suurimat materiaalset kahju nõudnud loodusõnnetusega. See ulatub üle 300 miljardi dollari, mis on palju kordi suurem 2005. aasta augusti lõpupäevil Mehhiko lahes möllanud orkaani Katrina kahjust New Orleansis ja umbes 150 korda suurem 2005. aasta jaanuaritormi Gudrun kogukahjust. Arenenud riikide jaoks on taoline hukkunute arv erakordne ning näitab, et tegu oli tõeliselt katastroofilise sündmusega, mida üldiselt sünnib kord paljude aastasadade jooksul. Kogu selles õnnetuses oli ka natuke õnne. Suurem osa tõugetest toimus ookeanisügavustega võrreldes suhteliselt madalas vees. Vee sügavus epitsentri piirkonnas oli ligikaudu kilomeeter. Juba selle tõttu jäi tsunami kõrgus
sel laeval hukkunuid ning läbime Tahkuna kivilabürindi. Tahkuna kivilabürint rajati Hiiumaa Kuningliku Karskete Ölutinautlejate Seltsi poolt 1997.aastal. Kivilabürint oli Kootsaare kivilabürindi koopia, mis rajati iidse labürindipärimuse jätkamiseks ja kõigile tutvustamiseks. Peale jaanuaritormi taastati labürint, kuid see toodi tuletornile lähemale. Lisaks rajati iidne indiaani kultuuris pärinev kividest laotud elukaar. Järgmine vaatamisväärsus on Hiiumaa üks tuntumaid Ristimägi. Tänapäeval rõhutatakse Ristimäe tekkimisel kõige enam seost Reigi rootslaste väljasaatmisega 1781. aasta augustis. Tsaarinna Katariina II kirjutas alla ukaasile, mis lubas rootslastel ümber asuda Lõuna-
................................................................................................. Nimetage üks oht inimese tervisele, mis võib tuleneda hõrenenud osoonikihist. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 9.17. Pärast 2005 aasta jaanuaritormi Eestis, millega kaasnesid suured üleujutused, oli "Päevalehe" juhtkirjaks "Kuidas kütad, nõnda uputab. "Millisele globaalprobleemile autor viitas? 3 punkti ................................................................................................................................................. Mida saaks ette võtta, et vähendada nimetatud globaalprobleemi põhjustavate tegurite mõju? 1) ............................................
..................................................................................................... Nimetage üks oht inimese tervisele, mis võib tuleneda hõrenenud osoonikihist. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 9.17. Pärast 2005 aasta jaanuaritormi Eestis, millega kaasnesid suured üleujutused, oli "Päevalehe" juhtkirjaks "Kuidas kütad, nõnda uputab. "Millisele globaalprobleemile autor viitas? 3 punkti ................................................................................................................................................ Mida saaks ette võtta, et vähendada nimetatud globaalprobleemi põhjustavate tegurite mõju? 1) ................................................................................................
Seal on ka Eesti ranniku kõige suuremad veetaseme kõikumised. Liivi lahe hoovuste suurim kiirus on väinades. Väinade kaudu toimub Liivi lahe eri osade ja Läänemere vahel veevahetus, võimsaim on voolus läbi Kura kurgu. Liivi lahe idaosa veetaset tõstavad pikemaajalised läänetuuled. 1967. a oktoobris tõusis näiteks Pärnu lahes veetase 253 cm üle keskmise ja põhjustas linnas üleujutuse. Veelgi kõrgemale - 295 cm - jõudis vesi Pärnus 2005. aasta jaanuaritormi ajal, tekitades kahjustusi sadadele hoonetele. ((Kaart: Läänemere valgla ja sinna kuuluvad riigid.)) ((Foto: Kurkse mälestuskivi.)) Huvitav Tugevad läänetuuled olid veevoolu ja vee sügavust ootamatult suurendanud 11. septembril 1997 ka Kurkse väinas, mis lahutab Pakri saari mandri-Eestist. 22-liikmeline kaitseväe luurerühm sai õppeülesandena käsu ületada veetakistus Suur-Pakri lõunatipust mandrile Kurkse sadama poole
annaabi.ee 
