sektsiooni organiseerimisel 1901-02. 1931. a. konserveeriti linnuse läänemüüri välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist, konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt
keskaja. Merevaigust on valmistatud kohalikku tüüpi ripatseid ja muid esemeid, mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda kasutatud ripatsite ja üldse igasuguste kujukeste valmistamiseks. Ilmselt on usutud merevaigu ravivasse toimesse, näiteks on Zvejnieki kalmistult leitud mõnes matuses merevaigutükikesed silmakoobastes. Kuigi on oletatud, et merevaik võiks seonduda jahindusega (Jaanits), pole see väga tõenäoline. Eestis leitakse merevaiku sageli naiste ja laste 21 haudadest. Samas on Zagorskis arvanud Zvejnieki kalmistu põhjal, et see oli ikkagi meestele tüüpilisem. Eestist on teada 314 neoliitilist merevaiguleidu. Enamasti on see vahetuse teel saadud materjal, vaid ühe Saaremaa tüki puhul on oletatud kohalikku päritolu. Eesti teenekas kiviaja-uurija Lembit Jaanits arvas veel 1950-60. aastatel,
tarandkalmetele (joonis 5). Tema arvates oli tegemist samasuguse kalmekompleksiga, nagu varasematel kaevamistel oli täheldatud näiteks Saaremaal Lümandas, Lääne-Eestis Kõmsis või Virumaal Jäbaras, kus kivikirstkalmed ja tarandkalmed paiknesid üksteise kõrval. Lõugas dateeris kõik sellised "komplekskalmed" meie ajaarvamise 1.-2. sajandisse, s o klassikalistele tarandkalmetele vahetult eelnevasse aega (Lõugas 1976; 1977; Jaanits et al 1982: 209212). 15 Järgnevatel aastakümmetel kaevas Lõugas veel mõningaid Kurevere kalmele sarnanevaid matmiskohti Saaremaal. Nagu võib otsustada osade varasemate ja mitte kuigi üksikasjalike kaevamisaruannete põhjal, olid sellised kalmed kohati levinud ka Loode-Eestis (näiteks Rannamõisa kalme; vt Spreckelsen 1926). Enamik Mandri-Eesti rannaalade väikeste
keelkondade kohta. Keelepuu esimesed visandid tehtud 19. sajandil soome päritolu keeleteadlaste poolt. Soomlased ja eestlased on põlatud mongolite järeltulijad. Eestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel (hiljem on Eesti arheoloogid hakanud seda nimetama kiviaegse kolme suure rahvastikurände teooriaks): Erinevad teadusalade spetsialistid, kes pakkusid välja ideid ja kontrollisid. Harri Moora – arheoloog (kõige tuntum arheoloog kogu Baltimaade aladel) Lembit Jaanits – arheoloog (kõige parem kiviaja tundja) Paul Ariste – keeleteadlane (tuntum ja tunnustatud) Karin Mark – antropoloog Esimene kultuur oli Kunda kultuur – protoeurooplased. Pole teada, mis keelt nad rääkisid. Protoeurooplased asustasid ala pärast jää sulamist. Neil olid tihedad kontaktid ida pool olevate hõimudega. Pole korralikke luustikke, mis oleks pärit Kunda kultuuri ajast. Leiti aga ca 6000-5000 eKr Tamula järve mudast naise kolju, mil olid Kunda
Üldiselt oli nii, et 19-20ndal sajandil joonistati keelepuumudeleid. See tähendab seda, et ühe koha peal on tekkinud mingi keel, sealt on inimesed asunud laiali ja sellest on tekkinud uued keeled. Eeestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel Selle teooriaga tegelesid tolle aja päris juhtivad spetsialistid. Hiljem on hakatus seda nimetaka ka kiviaegse kolme suure rände teooriaks. · Harri Moora arheoloog · Lembit Jaanits arheoloog · Paul Ariste keeleteadlane · Karin Mark antropoloog Esimene arheoloogiline kultuur oli Kunda kultuur, selle asukad jõudsid siis pärast viimast jääaega. See hõlmas nii Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Lääne-Venemaad. Arvati, et Kunda kultuuri esindajad polnud soomeugrilased nad olid esimesed hõimud, kes Euroopas elasid ehk protoeurooplased. Paul Ariste leidis isegi mõningaid sellised sõnu eesti keeles, millel on
Sotsialism (Pullat). Noori, kes 1970- 1980. aastate algul kaitsnud kandidaadi töösid. 1985 Nõukogude Eesti töölisklassi ajalugu (vene keeles) mitu käsikirja Nõukogude Eesti talurahva ajaloosy. Talurahvast pidi II-IV köites leidma, II köide 1980. aastate alguses valmis aga pidi teist köidet I osa valmis aga ei jõunud õigeks ajaks täiesti valmis, II jaosa kuni 1960. aastateni ja teha kuni kaasajani välja. Teised sekrtorid: skandinavistika, arheoloogia (Jaanits, Laul, Tõnisson, Lõugas). Etnograafid (Ants Viires, Gea Troska, Ene Mäsak, Ellen Kaur, Igor Tänarist). Seminar II 19.12.14 ENSV oli loodus 1952, 1957 Stalini ajal tsensuur karmim, mingitest teemadest ei saadud nii palju kirjutada. Uus ajalõik 1951-1957 kultuurilised ja majanduslikud edusammud hilisemas õpikus. Eestlastest kommunistid, kes tegutsesid enne II maailmasõda. 1956 isikukultuse hukkamõistmine NLKP 20 kongressil. Näidata ENSV ajalugu Nõukogude Liidu osana
annaabi.ee 
