Narva Kesklinna Gümnaasium Narva Kreenholmi Gümnaasium 1936.aastal asus Narva linn hoopis lääne pool, praegune ala kuulus kunagi Venemaale, alles hiljem laienes merekaabli kaudu ka Narva Pähklimäe Gümnaasium linn ka itta, kui Eesti läks Nõukogude võimu alla ja ühendati Narva Jaanilinnaga (praegune Ida-Narva ja Põhjamaadesse. Narva Soldino Gümnaasium Ivangorod). Narva 6. Kool Aastal 1988 oli Narva linn palju väiksem võrreldes tänasega. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi Eestile Kasutatud allikad Narva Paju Kool Jaanilinnast vaid Narva jõest läänepoolne osa
ratifitseerimata Vene parlamendi ehk Riigiduuma poolt. Eesti Vabariigi Riigikogu poolt on leping allkirjastatud. Kuna lepingud jõustuvad alles peale mõlemapoolset allkirjastamist, siis täna see ei kehti. Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri
Kuperjanovi pataljon koos kahe soomusrongiga Tartu. Mõned päevad hiljem hõivasid Eesti väed ka Elva, seega oli muutumas olukord Lõunarindel paremaks. Eesti vägede pealetung Narva suunas oli samuti jätkunud ning 16. jaanuaril vallutati Jõhvi. 18. jaanuari hommikul õnneustus Eesti vägedel maandada Utria all dessant ning vallutati Narva- Jõesuu ning sama päeva õhtuks ka Narva linna põhjaosa. 19. jaanuaris langes Narva ühes Jaanilinnaga täielikult Eesti vägede kätte ning 20. jaanuaril võeti enda alla kogu Narva jõe läänekallas Narva lahest kuni Peipsi järveni. Suurt rolli nii Narva vallutamise kui ka kogu rinde edenemise juures mängisid Soome vabatahtlikud, kes võitlesid mehiselt ning mõjusid ka meie meeste moraalile hästi, kuna tunti, et ei olda enam üksi. Kokku võitles Eesti vägedega kõrvuti üle 4000 Soome vabatahtliku. Soomlaste kõrval toetasid Eesti
juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne saavutasid Pihkva-Ostrovi suunal edu, sundides taanduma Saksa 18. armee jõudes 1944. aasta jaanuari lõpuks Eesti-Läti piirile. Hitlerile tehti Rastenburgis atentaadi katse, mis tõestas, et Saksamaa on seesmiselt lõhestunud. Saksa üksuste käes oli veel Narva linn koos Jaanilinnaga ning sellest põhja poole jääva Narva jõekalda ning Narva-Jõesuuga. Narva piirkonna üksused olid moodustanud armeegrupi Narwa, mille põhituumiku moodustasid III Germaani SS-soomuskorpuse alluvusse koondatud väeosad kindralleitnant Felix Steineri juhtimisel. Korpuse koosseisu põhiosa moodustasid SS-diviisid Nordland, Nederland ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner
Parempoolsed olid senise Eestimaa kubermanguga kategooriliselt talumaade riigistamise Liivimaa kubermangu põhjaosa; vastu ning nõudsid reformi teostamist seejärel Tartu rahuleping, millega arvati järk-järgult ja pikema aja jooksul, Eesti koosseisu Narva koos Jaanilinnaga võõrandatud varade õiglast hüvitamist (Ivangorod), kolm Narva jõe idakaldal senistele omanikele ja riigistatud maa- asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli de müümist soovijatele isiklikuks läänepoolset valda; ning lõpuks omandiks. Ehkki vasakpoolsetel ei
kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut, neist Eestis tegutsesid Pärnu ja Tartu maakohtud. Korrakaitsekohustusi täitsid Eestimaal adrakohtunikud. Narva staatus olulise idakaubanduslinnana jäi püsma ka peale Rootsi võimu kehtestamist, välismaised kaupmehed, inglased ja hollandlased, eelistasid Tallinnale Narvat, kuna selles piirkonnas oli kauba toimetamine mööda sisveeteid mugavam. Narvast ühes Jaanilinnaga sai Rootsi suurriigi saatuse jaoks üks olulisem kindlustuslinn tänapäeva Eesti territooriumil. 17- 18.saj. see oli Tallinna järel teine linn. See oli kõige Rootsilikul linn terves Rootsi impeeriumis. Pakuti lausa välja, et Narvast peaks saama Stockholmi järel Rootsi kuningriigi teine pealinn, kus kuningas oleks resideerinud igal kolmandal aastal. Narva puuduseks oli aga see, et ta oli oma suure ülesande jaoks liiga väike ja kitsas, sõjavägi ei tahtnud kaitseehitiste vahele ära
9) Venemaale lubati, et nad saavad soodsalt Narva hüdroelektrijaama energiat (Ei ehitatud). Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid Eesti Vabariigi territooriumi kujunemisel etendsid otsustavat rolli kõigepealt Vene Ajutise Valitsuse määrus 30. märtsist 1917, mille alusel ühendati senise Eestimaa kubermanguga Liivimaa kubermangu põhjaosa; seejärel Tartu rahuleping, millega arvati Eesti koosseisu Narva koos Jaanilinnaga (Ivangorod), kolm Narva jõe idakaldal asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli läänepoolset valda; ning lõpuks lõunapiiri täpsustamine Eesti-Läti piirikõnelustel. Idapiir: Setumaa ja Narva, piiriprobleem Tartu rahukonverentsil: Juba 8. detsembril algasid piiri küsimuses vaidlused. Mõlemad osa pooled panid paika oma piired. Eesti arvas, et Porja laht, Ingeri järvede kuni Jamburgi linnani, Pihkva kui ka Peipsi järv peab kuuluma Eestile (Pihkva jääb Venemaale)
Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid Idapiir: piiri muutmise vajadus (Setumaa ja Narva), piiriprobleem Tartu rahukonverentsil. Tartu rahulepinguga arvati Eesti koosseisu Narva koos Jaanilinnaga, kolm Narva idakaldal asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli valda. Eestile läinud Narva jõgi ja Irboska kõrgustik pakkusid sõjalis-strateegiliselt parimat võimalikku looduslikku kaitset. Etnilises mõttes oli äärmiselt oluline Setumaa ja Narva linna liitmine, kus elasid põhiosas eestlased. Narva tööstusettevõtete jäämine Eestile tõotas aga edaspidi majanduslikku tulu. Riigipiir demarkeeriti aastatel 1920-1923 võrdse segakomisjoni abiga. Vaherahulepingu
annaabi.ee 
