Lamba- ja kitsekasvatus • Tegeleb lambaliha, villa ja kitsepiimaga • Tuntumad lambatõud: Eesti Valgepealine ja Eesti Mustapealine lammas • Vajab lauta ja karjamaad • Vajab heina, silo, teravilju(oder, kaer), juurvilju • Kodukits Lambad, kitsed Hobusekasvatus • Vajab talli • Vajab hoolitsemist • Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega Linnukasvatus jaguneb • Kanakasvatus • Vuttikasvatus • Vähe jaanalinde • Suurtootmisest väljasurnud: hane-,pardi- ja kalkunikasvatus Kanakasvatus • Toodab mune ja kanaliha • Suurim Eesti tootja on Tallegg • Vajab suuri kanalaid Taimekasvatus jaguneb • Teraviljakasvatus ja Kaunviljakasvatus • Juurviljakasvatus Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34
Rotid(kes ellu jäid) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö. Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama kohalikke linde, konni ja roomajaid. Tagajärg: Austraalias on hävinenud suur hulk linde Võõrliigid Eestis Eestis on võõrliike ligi 600 NT: tõlkjas, kodutuvi, valge toonekurg, vesirott, ameerika naarits, signaalvähk, kährik jne. Uued liigid Eestis? Eestisse on toodud viimastel aastatel turismis edendamiseks jaanalinde ja piisoneid. Nende arvukus on suurenenud Nad sobivad siinsesse kliimasse hästi, seega võiksid nendest saada uued potensiaalsed võõrliigid Kasutatud kirjandus Bioinvasioon (powerpoint) Kersti Veskimets Wikipeedia.ee/bioinvasioon
Ilmselt on see aga merepõhjast ammutava nafta ja maagaas, millele riik võlgneb tänu oma rikkuse eest. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRA Suures plaanis koosneb nigeeria territooriumi kuivemast põhjaosast ja niiskemast lõunaosast. Lõunas on kakaopuude, heveapuude ja maapähkliistandusi, põhjas, kus valitseb savann, tegeldakse peamiselt karjakasvatusega. Traditsiooniliselt põllunduses viljeldakse väga erinevaid toidukultuure 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Nigeerias elab jaanalinde, mis on väga ohustatud liik on ka väga tuntud loomad kaelkirjakud, aafrika elevandid, gepardid, jõehobud, paljud eri ahvi sorte jne. 5. INIMTEGEVUS Nigeerias kaevandatakse palju naftat ja sellepärast on see suhteliselt rikkas riik, kuigi see kahjustab maapinda väga. Sealjuures tavainimesed tegelevad karjakasvatuse ja küttimisega. 6. VAATAMISVÄÄRSUSED Eesti Välisministeerium soovitab vältimatu vajaduseta Nigeeriasse mitte reisida. Nigeerias on
iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi meresaartel pesitseb kokku 7000 - 8000 haudepaari merelinde. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus. (2 isast ja 4 emast) Vilsandi läänerannal paiknevad looduskaitseala tuntuimaid linnusaared - Alumine Vaika, Keskmine Vaika, ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu. Vilsandist põhja poole asuv Vesiloo saar on madala veega läbi mere Riimisääre kaudu juurdepääsetav. Kadakaste pärandkoosluste ja metsade taimestik on haruldusterohke. Siin kasvab üle 30 liigi orhideesid, endeemne saaremaa robirohi ja oma põhja levikuala piiril kasvav luuderohi.
See on mõeldud inimestele, kes vajavad adrenaliini, omavad julgust ja füüsilist jõudu. Eesmärk on kiikumise käigus sooritada maksimaalselt pika aisaga üks täispööre ümber võlli. Mida kõrgem on kiik seda raskem on seda teha! Kiiking on põnev ajaviide ja meelelahutus, hea võimalus harrastada tervislikku liikumist ja võimalus noortel organiseeruda ning teha midagi ekstreemset. Paide lähedal Imaveres asub jaanalinnufarm. Kus saab näha emusid, jaanalinde, nandusid ja isegi paabulinde. Kas selles ideaalses linnas on ka midagi valesti? Kahjuks puudub linnas rannajoon, kuid seda kompenseerib tehisjärv. Halb on ka see, et Paide asub kaugel Tallinast (93 km) , Pärnust (99 km) ja Tartust (103 km). Kuid tegelikult pole need asjaolud nii mõjutavad ja paljud inimesed käivad selles linnas puhkamas. Turismi liigid selles linnas. Paides käidakse puhkamas, ja tegelemas spordiga nt. Paide-Türi rahvajooksul
aastal nimetati see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus Rahvuspargis on registreeritud 247 liiki haudelinde, neist on üle 4000 paariga arvukaim pesitseja hahk. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Vilsandi linnustikus on arvukalt esindatud ka jääkoskel, sinikaelpart, merivart, merikajakas ja ristpart. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus (2 isast ja 4 emast). Rahvuspargi ligi poolesajast taimeliigist asub üks viiendik oma levikuala piiril, tervelt kolmandik sealsetest taimeliikidest kuulub kaitstavate taimede nimekirjadesse (näiteks taani- merisalat, rand-kesakann, rand-seahernes, arukäpp jpt). Suurem osa kaitstavatest taimeliikidest kuulub kas lubja- või soolalembelistesse kooslustesse. Hahk; http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/hahk.jpg 3
PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saadetakse edasi
kuulama Svjata Vatra nimelist kollektiivi. Kui see sai läbi kõnniti veel natuke aega Lossimägedes, kaasaarvatud ka üle ripp-silla, mis oli väga põnev, ning seejärel hakati sõitma tagasi koju Kuressaarde. Peale praami pealt maha tulemist nägid nad tee ääres suurt silti ,,Muhu Jaanalinnu Farm", ning laste soovil läksid nad ja külastasid ka seda. Tegemist oli siis Muhu saarel, Nautse külas asuva Laasu taluga, kus hakkasid kuldses keskeas olev abielupaar jaanalinde pidama 1999. aasta sügisel eelkõige maitsva punase liha ja tugeva ning hinnalise naha pärast. Peale jaanalindude kasvatatavad nad veel emusid ja nandusid teisi lennuvõimetuid linde, kellel on samuti maitsev punane liha ja väärtuslik rasv, mida kasutatakse nii kosmeetikatoodete valmistamisel, kui ka söögitegemisel. Veel kasvatatakse kängurusid ja ponisid, kuna need on Helena ja Elmet Eriku (omanike) lemmikloomad (6)
toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja Enamiku Egiptuse rahvast moodustasid talupojad Talupoja käsutuses oli väike maalapp datlid.Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, Elu oli üsna raske-pool saagist läks valitsejale! sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, Pidid ka kanaleid korras hoidma ja tegema ehitustöid! jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel. Perekond Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Teispoolsuses tahtis mees perekonnaga taasühineda. Poeg jätkas tavaliselt isa elukutset. Kujunes peaaegu kastisüsteem, vähemalt üksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti võimekust sugulusest olulisemaks. Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu
võeti kasutatusele Uue riigi ajal; mastaapseteks töödeks see ei sobinud. Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra, samuti porrulauku, sibulat, salatit, meloneid, kurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja datlid. Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel. Papüürus Kuigi kohapeal kasutati näiteks palme, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papüürus-lõikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tähtis oli avastus, et selle säsist saadavat papüürust saab kasutada kirjutusmaterjalina. See võimaldas välja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse. Maavarad
annaabi.ee 
