Ülesanne 1L-5 Antud: Mootor 4A315S4Y3 Nimipinge 660V Võimsus 160kW Kasutegur 93,5%=0,935 käivitusvoolukordsus 1,9 Käivitusmomendikordsus 1 K 7 Käivitusvoolu tegur 0,85 cos 0,91 sin 0,415 Nimilibistus 0,02 Nimipöörlemissagedus 1500 p/min Lahendus: 1.Leiame nimivoolu = = =164A 2.Leiame loomuliku käivitusvoolu = *K = 165*7=11* A 3.Leiame loomulikule tunnusjoonele vastav lühisnäivtakistus. = = =0,332 4.Leiame lisatakisti takistuse väärtuse. = - Valemid aktiiv- ja reaktiivtakistused lei...
i.: Sagedusnruuncļurite põlrimõisteicl ja onradusi 1 ļ .4 Lįįlri stootori ga asįhrkroorunootori onradusi 9 1.5 Sįįnkroorr- ja reluk1antsmootorite oirradusi T1 2. ASÜNKRooNMoo]'oRITE xa.tvtttls' PIDURDUS JA KTTRUS E REG U LEE.RIMINE 20 2. ļ Käivitus 20 2.2 Piduldus 22 2.3 Kiiruse reguieelimine 23 3. MOOTORI JA MUTINDURI KAITSE 3t 3. i ÜĮdpolrirrrõtted 31 3,2 Ebar:ortrlaaļtre talitļLrs ja rnootor
Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. 2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele. 3)Mootori kiirust saab reguleerida voolu peale andmisega. Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa
shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2 (joonis 1.2.a) või mõlemad käivitusreostaadi sektsioonid (joonis 1.2.b). Kui käivitusreostaadil on skeemidel kujutatust rohkem sektsioone, hakkab kirjeldatud protsess korduma seni, kuni kõik käivitusreostaadi sektsioonid on kiirenduskontaktorite peakontaktidega shunteeritud (välja lülitatud). Skeem joonisel 1.2.a on töökindlam, sest isegi ühe kiirenduskontaktori peakontakti kinnikeevitumisel toimub järjekordne käivitus voolu piiramisega, tõsi, vajalikust väiksemal määral. Kui aga skeemis joonisel 1.2.b keevitub kinni kiirenduskontaktori KM2 peakontakt, toimub järjekordne käivitus voolu piiramiseta, mis on loomulikult lubamatu. Joonisel 1.2.b toodud skeemi eeliseks on mõningane energiasääst, sest peale kontakti KM2 sulgumist võib kiirenduskontaktori KM1 välja lülitada. Asünkroonmootorite käivitusreostaadi ja takisti juhtimissõlmede jõuahelaid on kujutatud joonisel 1.3.
Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit 12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Transformaatoreid kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 13. Milleks kasutatakse jõutrafosid? kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal
lk 255 Magnetkäiviti onelektromagneetiline läliti,mida kasutatakse täilele võrgupingele lülitavate asünkroon mootorite sisse-välja lülitamiseks ja ülekoormuse kaitseks . Need koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest ja sulav kaitsmest. 42.Mis on magnetkäiviti blokeerkontaktide ülesanne?kuidas töötaks mootor,kui blokeerkontaktid jäetaks ühendamata? lk 256 Blokeerkontakti ülesandeks on sulguda üheaegselt jõukontaktidega ja sillata ehk plokeerida käivitus nupp. Kui blokeerkontaktid jäävad ühendamata ,siis mootor töötab ainult nii kaua kui hoida all käivitus nuppu . 45.Milleks on vaja elektriseadet maandada? lk 258 Maandada on vaja inimeste ja loomade kaitsmiseks elektrilöögi eest. 46.milles seisneb elektrivoolu kahjustav toime organismile? lk 258 Juba 0,05 amprine vool on inimesele eluohtlik üle 0,1 ampri on surmav. Organismi läbiv vool põhjustab närvisüsteemi häireid,lihaste krampe,südame arütmiat või
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1
Käivitussüsteemi ükesandeks on mootori käivitamise ajal anda mootorile selline pöörlemiskiirus, mis tagaks küttesegu isesüttimise silindris. Seega: ● kolvi liikumiskiirus peab olema Cm =0,5 – 1, 0 m/s ● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus ● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos
PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata
annaabi.ee 
