Ilona Juhanson, 123964YASB 5.1 Kirk, R., Othmer, D. Encyclopedia of Chemical Technology a) Kohaviit: TE 66/K-48 riiuli number: 422-421 b) Artikkel: “Electrically conductive polymers” c) Köide: 9 lk: 61 d) Electrically conductive polymers, definitsioon: Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with π-electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2 Encyclopedia of Inorganic Chemistry a) Kohaviit: TE 546/E-54 riiuli number: 303 b) Physical properties of Bismuth Aatommass: 208,98 amü. Sulamistemperatuur: 2...
1. Teemaotsing internetist 1. Google Scholar http://scholar.google.com Advanced Scholar Search Find articles with all of the words biocatalytic stereochemical synthesis Collections Articles & patents Search only articles in the following subject areas: Biology, Life Sciences and Enviromental Science; Chemistry and Materials Science; Medicine, Pharmacology and Veterinary Science Leidsin 6 310 tulemust Leheküljed tundusid head, leidsin mitmeid online raamatukogusid. Artiklid tundusid sisukad. Biocatalytic synthesis of polymers. Synthesis of an optically active, epoxy- substituted polyester by lipase-catalyzed polymerization. (1989). [WWW] http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/pola.1989.080270807/abstract (03.04.2012) 2. Yahoo! http://search.yahoo.com Advanced Web Search Show results with all of these words: biocat...
Entsüklopeediad: 1. (2 P) KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K-48 Riiuli nr: 422 b) Artikkel teemal "Electrically conductive polymers" c) Köide: 9 lk: 61 d) Elektrijuhtivate polümeeride lühike definitsioon (võib olla inglise keeles) Elecrtically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. 2. (2 P) ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E-54 Riiuli nr: 303 b) Vismuti füüsikalised omadused "Physical properties of Bismuth" c) Köide: 1 lk: 280 d) Vismuti soojusjuhtivus (thermal conductivity): 7,87 W m-1 K-1 Sõnaraamatud: 3. (2 P) DICTIONARY OF CARBOHYDRATES with CD-ROM a) Kohaviit: TE 54/D-53 Riiuli nr: 301 b) Orgaaniline aine "chloralose" c) Referaadi nr: C-65 lk: 242 d) Aine molekulaarvalem: C8H11Cl3O6 Käsiraamatud: 4 . (2 P) ULLMANN'S PROCESSES AND PROCESS E...
- keskmised, 3) > 500 ... 3150 mm - suured, 4) > 3150 ...10 000 mm ülisuured. Tolerantsijärke kasutatakse: · IT01.. ,IT7 - mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks, · IT5.. .IT12 - täpsetele koostamismõõtmetele e istudele, · IT12.. .IT18 - talitlus vabade mõõtmete tolereerimiseks. Rämedal hööveldamisel, freesimisel, poolpuhtal treimisel, puurimisel on see IT12...IT14, puhtal freesimisel IT11, puhastreimisel IT7...IT9, peentreimisel IT8, peenhõõritsemisel IT7, peenlihvimisel IT5...IT7, peensoveldusel, plankimisel, poleerimisel IT5. 41. Osavahemikke olemus, vajadus? Mitu osavahemikku kasutatakse üldmasinaehituses? )0))
Veere laagri täpsus märgitakse veere laagri nr ette NT. P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi. Isumis pindade siledus peab olema Ra-skaala järgi piirides 0,1mm-0,16mm. Istude valik veere laagrile sõltub koormus olukorrast. Veere laager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Kuna laager valmistat...
piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax dmin = 200,029 199,990 = 0,039 Nmax = dmax Dmin = 200,010 200 = 0,010 TS,N = Smax + Nmax = 0,039 + 0,010 = 0,049 TS,N = TD + Td = 0,029 + 0,020 = 0,049 4. Ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumine 0 , ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt.
Kuna laagri tähises pole märgitud täpsusklassi võib oletada ,et antud laagri täpsusklass on 0 (enam kasutatav täpsusklass, seda ei märgita).0 täpsusklassi laagri tolerants L0= 8 m ning l0= 11m.[11, lk 4]Laagri pöörlev võru peab olema kinnitatud pinguga.Plokiratta konstruktsioonis peab laagri välis võru pöörlevaks komponendiks.Kuna tavaliselt on välisvõru paigal seisev siis on laagri pesa tolerantsi üsna keeruline valida.Minu arvates oleks kõige optimaalsem valida IT5 tolerantsi järk N5 [4, lk 111]mis tekitaks laagri välisvõrule siirdeistu maksimaalse lõtkuga 0,004 mm ning maksimaalse pinguga 0,024 mm. . Paigal seisev võru (sisemine võru) peab olema vabamalt (lõtk või siirde ist). Sellest lähtuvalt tuleb võlli tolerantsiks valida IT5 tolerantsi järg g5 [4, lk114] mis tekitab võlli ja sisevõru vahel maksimaalse lõtku 0.014 mm ja maksimaalse pingu 0.002 mm. 0
Keskmine lõtk 2 Flmax =GuS-GlH =250,000-250,000=0 Suurim ping mm Flmix =GlS -GuH =249,986-250,020=-0,034 mm Väikseim ping 0-0,034 =-0,017 mm Keskmine ping 2 T H , S=0,02+0,014=0,034 mm Istu tolerants Tolerantsi järk IT5 IT4 2) Joonis 1. Ava ja võlli joonis 3) Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, nad annavad liitele väikese pingu. Kasutatakse 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumisel ning detailide puhul, millel on õhukesed seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 -klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul
faktori a korrutis IT = a × i. 11.Tolerantsi järk, tolerantsijärgu tähis. Tolerantsi järk määratleb mõõtme tolerantsi väärtused, mis esitatakse harilikult tabeli kujul. ISO 286-1:2001 järgi on kasutusel 20 tolerantsijärku (vanemates standardites tolerantsiklass). Tolerantsijärgu tähis: tähepaar IT (International Tolerance) ja sellele järgnev number järku näitav arv - ( täpsuse kahanemise järjekorras): IT01, IT0, IT1, IT2, IT3, IT4, IT5, IT6, IT7, IT8, IT9, IT10, IT11, IT12, IT13, IT14, IT15, IT16, IT17, IT18. Tolerantsijärkude kasutamine: IT01...IT7 täppisseadmed: mõõteriistad, kaliibrid, kiirekäigulised laagrid jms.; IT5 ...IT12- koostamismõõtmetele, istudele; IT12...IT18- talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks (mitteliituvad e.vabad mõõtmed). 12.Tolerantsiühik. Tolerantsi ühik sõltub ainult nimimõõtmest: i = 0,453 Dk + 0,001Dk [m]
9. Mida näitab tolerantsijärk? Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi? Mis on masinaehituses enamkasutatavad tolerantsijärgud? Tolearntsijärk (IT) näitab tolerantsivahemiku laiust ehk piirmõõtmete vahet ehk mõõtme täpsust. Standardi ISO 286-1:2010 kohaselt on kasutusel 20 TOLERANTSIJÄRKU IT01...IT20 1. IT01 - IT6 täppisseadmetes: mõõteriistad kaliibrid, kiirekäigulised laagrid jt ; 2. IT5 ... IT12 detailide istamisel: tööstuses koostamisel olulised mõõtmed; 3. IT11 ... IT16 pooltooted; 4. IT16 ... IT18 vabad mõõtmed ehitiste korral korral: koostamisel mitteolulised mõõtmed. 10. Mida näitab täht tolerantsi tähistuses? Täht näitab mõõtme tolerantsi paiknemist nulljoone suhtes! 11. Mida nimetatkse istuks. Nimetada 3 istu liiki. Ist näitab liikuvuse astet liites. Ist koostatava liite · võlli tüüpi komponendi välismõõtme ja
siirdeistu. Võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve 0 ja alumine “–” märgiga. sellist võlli nimetatakse põhivõlliks. ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsjärku, mida tähistatakse IT (International Tolerance) koos järgneva numbriga IT01, IT0, IT1, IT2, ..., IT18, ning seda tolerantsi suurenemise (täpsuse kahanemise) järjekorras. Tolerantsjärke kasutatakse: - IT01 ... IT7 – mõõteriistade ja kaliibrite valmistamiseks, - IT5 ... IT12 – täpsete koostamismõõtmetele, ehk istudele, - IT12 ... IT18 – talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. Detaili igat töötlemismeetodit iseloomustab optimaalne töötlemistäpsus. Rämedal hööveldamisel, freesimisel, poolpuhtal treimisel, puurimisel on see IT12 ... IT14, puhtal freesimisel IT11, puhastreimisel IT7 ... IT9, peentreimisel IT8, peenhõõritsemisel IT7, peenlihvimisel IT5 ... IT7, poleerimisel IT5.
€; ka F- ftiEZSg =o;5-E+=i3"- -€s t..;.F s q;:= ')'4= ft€ '9= :*i J y=B?Tii itE nt =:> 3 ?- 2-.VG !E'ii=:;riVf i: - i-Yg=- E 5 Et F>^Y,= -,r d s'ir& -c -- == =Ei==': E-=F.*:-€=v2.2; = =.g ,-J; = Z d.i:X:G€{'=13ag4. i-- -,-Yt EglPcElit'=qro- = ...
See on omakorda jagatud alagruppideks mõõtmetega kuni 500 mm ja üle selle. Gruppides on tolerantsi ühik erinev. Alagrupp on jaotatud 21 piirkonnaks ning iga piirkond sisaldab ühe standard tolerantsi, mis on geomeetriline keskmine antud piirkonnale D= D ×D1 2 , kus D1 ja D2 on intervalli alumine ja ülemine piir. Tolerantsi ühik on leitav 500 mm grupis ja tolerantsi astetel IT5 kuni IT 18 valemiga 9 3 i = 0,45 D +0,001 D, kus D on millimeetrites ja i on mikromeetrites. Oma olemuselt on valem empiiriline ning võtab arvesse seose, et tootmise vigade ning nimimõõtme vaheline sõltuvus on paraboolse funktsiooni alusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
