Igatahes tasub tarvitada neid kasulikke marju nii palju kui võimalik.Istutatakse üksikpõõsaid 2m. ja hekipõõsaid 1m.vahega.Istutuskoha valikul võib arvestada aroonia lepplikusega põhjavee läheduse ja soojuse suhtes.Istutada võib nii tasasele maale, kui väikesele põhjakallakule.Istutamiseks sobib nii sügis kui ka kevad.Arooniat ei tule istutada sügavamale kui ta varem kasvas. Aroonia talub hästi ümberistutamist ka vanemas eas. Suuraedades on aroonia istutustihedus 4 X 2 m, vilja hakkab kandma 3-4. kasvuaastal. Hooldatakse ja väetatakse nagu tavalisi marjapõõsaid.Väetamisnormi määramisel tuleks arvestada taimede üldist seisundit. Rahule võib jääda, kui võrsed kasvavad aastaga vähemalt 20 cm pikkuseks.Liigsed võrsed tuleb kevadel kõrvaldada.Põõsas on küllaltki saagikas, andes keskmiselt 5-6 kg. põõsalt, aga soodsates tingimustes ka poole rohkem. Pärast tavasuurusega
Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut. Hooldamine Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele. Astelpaju kasvuaegne hooldamine seisnebki peamiselt muru niitmises ja taimede kasvu suunamises. Kasvueas muru tuleb suve jooksul niita 4-8 korda. Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga. Haigused
Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui istutate uue roosi endise roosi istutusauku, tuleb seal muld välja vahetada vähemalt poole meetri sügavuselt ning kuni meetri laiuselt. Pookekoht peaks jääma istutamisel vähemalt 3-5 cm sügavusele. Mitu roosi koos annavad parema mulje. Roosipeenra kujundamine Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid 1m vahedega. Väänroosid istutatakse katuseräästast väljapoole, vundamendist 70 cm kaugemale ja üksteisest soovitavalt 1-2m. Tüviroosid istutatakse enamasti üksikult. Enne istutamist tuleb istik korralikult läbi kasta. parim võimalus selleks on panna taim vähemalt tunniks vette seisma
harvendamises. Osasid ronitaimede liike võib okste uuendamine eesmärgil ka noorendada. Ronitaimi on mitut erinevat liiki, mida tuleb kohelda veidi erineval viisil, sõltuvalt nende kasvuviisist ja õitsemisest. Kui istutavad taimed on halvasti harunenud, on arukas need mullapinnast 30 40 cm kõrguseni tagasi lõigata. Seda tehakse võrsete kasvu soodustamiseks. Üldisi näpunäiteid · Lõikamisvajadus vähendab kasvukohale sobivate liikide valik ja õige istutustihedus. · Enne lõikama asumist tuleb endale selgeks teha, mida sellega tahetakse saavutada. · Taimi tuleks lõigata sagedamini ja korraga vähe, mitte aga harva ja palju korraga. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab kauem aega ning nakkusoht on suurem. · Puu talub mitut väikest haava paremini kui ühte suurt. · Lõige on parem teha sealt, kus taimel on võimalik edasi kasvada, kas külgpunga või
Taimi ei tohi istutada segamini, kuna hiljem on raske saada puhtasordilist istutusmaterjali. Sordid tuleb istutada marjade valmimise järgi: varasemad koos varastega ja hilised koos hilistega. · Kõige parem moodus istutamiseks on üherealine, kus ridade vahe on 60-80 cm ja taimede vahe reas - 15-20 cm. Ridade vahe sõltub istandiku mikrokliimast mitte küllaldase tuuldumise ja kõrge niiskuse korral ridadevahet suurendatakse. Istutustihedus reas sõltub sordist. Suurekasvulised sordid istutatakse harvemalt, väiksekasvulised - tihedamalt. Ridade suund on põhjast lõunasse. Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja taimede vahele reas 15-20 cm.
4. Saagikus ei ole piiratud. 5. Lisaks konkreetses piirkonnas kasvatatud viinamarjadele võib 15% ulatuses kasutada ka muudes piirkondades kasvatatud marju. Veine võib toota kus tahes konkreetse riigi piires ja pudeldada kus iganes üle maailma. 6. Korje, puhastamine ja varretustamine on üldjuhul mehhaaniline. 7. Lubatud on kasutada tööstuslikke väetisi, pestitsiide jne, väävlit on lubatud kasutada suuremal hulgal kui Euroopas. 8. Viinapuude vanus, istutustihedus, lõikamine ega sidumismetoodika ei ole olulised. 9. Põldude kastmine on üldlevinud. 10. Kõik valmistamise meetodid ja nende segakasutus on lubatud (v.a. kangestamine). 11. Minimaalne alkoholisisaldus ei ole oluline. Seda on alati lubatud chaptaliseerimisega tõsta. 12. Veinile võib lisada 15% mahus vanemate aastakäikude veine. 4. Veinide hindamine Pudelid, korgid, sildid Veinide hindamise teemat alustame veini välisest poolest ehk pudelist. Juba pudeli põhjal on võimalik
hõlbustamiseks pesiti 60x60 cm või 70x70 cm. 1. Väikesed tõlvikud (10cm) juhul peab pesas olema 2 taime, 2. juhul 3 taime. marineeritakse. Selleks, et saaki saaks pikemat aega, külvatakse patissoni nädalaste vahedega 2-3 korda. Külviskeem 60x60 cm; sügavus 5-7 cm kergel mullal ja 3-4 cm raskel. Igasse auku pannakse 5-6 cm vahedega 2-3 seemet ja kaetakse pealt mullaga. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes vaid 1 taime kasvama. Istutustihedus 3,5 taime/m2. Liigsed taimed istutada teise kohta. Mullapinnale puistatakse turvast, et säilitada niiskust. Et tõusmed ilmuksid ühtlaselt, kasutatakse multsina ka kilet (seda ei tohi kasutada liiga niiske mulla puhul, siis tõusmed hävivad). toiduks, marineerimiseks seemned külvata 2-3 cm sügavusele varakevadel, kasvuruumiks 30-40 cm. Juuri kogutakse teise juuri kasutatakse
annaabi.ee 
