Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laul...
Kuulsaim oli Ateena akatemia, millega liitus ka Akademose heroon. See oli ateena riigimehe Kimoni teene. Gümnaasium ja park moodustasid alati ühtse terviku. Ateenat ümbritses 4 suurt gümnaasiumi, linna territooriuml asuvad gümnaasiumid ja pargid olid väiksemad. Gümnaasiumi ehitusel põhirõhk sammastikel. Ehitise juurde kuulus peristüül ja ksüstos (sammastikega katusealune. Avalikud istutused asusid peamiselt linnades ja nende lähiümbruses. Väljaviivad teed ja peatänavad ääristatud puudega. Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka istutusi. Tähsamad keskused on Antookia ja Aleksanrdia. Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja aiaehitistega. Aleksandrias- olevad 1/4 pindalast haljastatud: gümnaasium ja park, tehisküngas spiraalse veetõusuga, kuulsad istutused surnuaedades
eeskujusid või otsitakse näiteid olemasolevatest loodusmaastikest. Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, solitäär ning lillepeenrad. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus. Masiivid loovad head raamid ülejäänud kujundusele. Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik. Salu on looduslik või istutatud üleminekuvorm metsalt pargile või masiividelt avatud aladele. Kuuluvad enamasti suuremate haljasalade juurde. Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud. Grupp on mitmest liigist koosnevate omaette kompositsiooni moodustavat puude või puude ja põõsaste kogumik. Grupp võib olla üleminekuvormiks. Grupeeritakse mitte ainult taimi vaid ka teisi elemente. Solitäär on üksikelement - üldjuhul dekoratiivsete omadustega üksikpuu. Eelduseks on asukoht, mis peaks olema võimalikult hästi vaadeldav. Lillepeenart võib
sügavamale aeda seda madalamaks taimed läksid · Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid · Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline bassein 5. Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas · Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad eeslinnade roheline vöönd 2) Mõisaaiad Tarbeaiad ( istandused) 3) Pargid pühad hiied, paradiisaed · Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused pühapaikade, templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud · Katusega sammaskäik peristüül · Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed · Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga
Taimekompositsiooni osad Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, salu ning solitäär. Regulaarse lahenduse põhilisteks kujunduselementideks on allee, hekk, boskett, spaleer, varikäik, parter, solitäär ja bordüür. Alleed, hekid, bosketid, bordüürid, spaleerid ja varikäigud on abiks maastikuruumi eraldamisel ja dekoratiivsete elementidena. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus, istutused massiividena tehakse tavaliselt funktsionaalsel eesmärgil kaitseistandustena, vee-, müra-, tolmu-ja lume eest, ning nõlvakindlustusteks. See võib olla ümbritsetud põõsastest, olla ühe-või mitmerindeline. Solitäär võib sobivas kontekstis olla täiesti omaette vaatamisväärsus. Üksikpuud valitakse näiteks huvitava võra või tüve kuju järgi, lehestiku või õite värvuse järgi, õitsemise kestvuse või intensiivsuse järgi.
Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Platon rajas siia lähedale ka oma aia, kus ta õpilased olevat ööbinud okstest onnides. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Hiljem rajas iga endast lugupidav filosoof endale aia koos muuseumi ja jalutusradadega varjuliste puude all, et segamatult oma õpilastega diskuteerida (Hellström 1997). 3. Haljastatud linnatänavad ja väljakud. Avalikud istutused mõjutasid eriti palju kogu Kreeka miljööd, mis oma olemuselt oli üsna urbaniseerunud. Kreeklasi võib pidada tõenäoliselt ka teisetüübiliste linnaparkide ja istutuste teerajajateks. Linnadest väljaviivad teed, mõnedel juhtudel ka peatänavad või vähemalt osa neist olid ääristatud puudega. Puuderidu istutati isegi Ateena agoraale - väljakule - ja seda eeskuju järgisid paljud teisedki linnad. 4
annaabi.ee 
